Pommuudis!

Kaptenil on uued saapad! Jalad soojas ja kuivas. Tuju mediaan grammi jagu parem.

Aga 21. kolmapäevak? Üle pika aja jälle üks valulisemaid. Kindlasti kapten Janno Simm meenutab meid jälle  hea sõnaga, et vahi kus vinguvad seal blogis. Aga kuna me oleme üks kahest aktiivsest purjetamisblogist Eestis, siis võime endale seda lubada :-)

Kõigepealt staarmeeskonnast. Evelyni pealt laenatud staarvöörimees Jens:

Fotod (see ja järgnevad): Piret Salmistu / KJK

Ja ülejäänud staarmeeskond. Seesama kes alati. Seejärel start:

Hullem kui kunagi varem. Häving selle pildi järgi ca... 5-6 paadipikkust? Nii kotti pole me end vist veel kunagi sõitnud, et peaks kohtunike laeva ees suisa paudi ja halsi tegema, et üleüldse liinile lastaks. Tõenäoliselt oli natuke kordineerimata see üritus et kuhu me täpselt läheme ja mis kellaks. Hoidsime liiga üles ja hopsti - 8 jahti kõik puntras meie vööris. 

Aga siis saime minema ja läksime teise raja äärde. Sinna poole kuhu me nii ehk naa tahtsime minna:

Käik oli hea. Hoidsime oma valitud rajaääre poole. Lõpeks saime trimmi ka ilusaks (mitte nii nagu siin pildil). Kohtunike pandud lisamärgiks olime hävingu tasa teinud ja vaid Blanca libises napilt meil vöörist läbi. Ilmselgelt pani korraliku silmaka. Ilmselgelt oli meiega koos märgis veel ka 4 35-jalast ning kõik muud karvased-sulelised. Igatähes korralik segapudru. Võistluskohtunik suutis 2. grupile panna sellise raja millist keegi varem kunagi näinud pole - selleks ajaks kui 5. grupp ehk folksud ja asjad startisid oli 2. grupp juba stardiliini poid võtmas. Ja siis esimesed uuesti lisamärki võtmas selleks ajaks kui meie sinna jõudsime. 

Märgi saime võetud, spinni üles, esimese minutiga Blancast mööda. Võib öelda, et oli hea manööver. Aga siis hakkasid esimesed tüüpvead ilmnema. Nimelt tulid seljatagant ägedad pagid mis päris alati meieni ei jõudnud. Õnneks suutsime teiseks märgiks ehk esimeseks päris tokiks grupist siiski mõnevõrra irduda. 

Siis tuli see kokkusõitmata meeskonna jama. Kõiki asju tahtsid teha kõik mehed korraga. 2 meest korraga spinni poomi üles- ja allatõmmed lahti laskmas. 3 mees takerdunud ja sõlmes spinnifalli harutamas. 0 meest pagi ajal kallutamas sest kõik ümberringi oli nii huvitav ja no pole ju ammu näinud ning muljetanud ka...  Grootvall oli järgi jooksnud. Selle lahenduseks tuli täislaks cunninghami ja tunne oli nagu oleks pool rehvi sees. Igatähes esimese 3 minutiga suutsime 2-3 paadipikkust alla vajuda. Siis saime lõpeks reele. Paar nutikat pauti ja olime juba mõistliku edu tekitanud.

Aga see kõik ei tundunud üldse nii, et oleks miski edu või asi. Tuul oli väga pagiline ja paat nagu jonnipunn. Ei tahtnud minna kõrgust pagidega. Lätaki kreeni. Groodi kuju oli pudru ja kapsad... No nagu pärast välja nuputasime oli masti trimm vale. Liiga midagi. Ei teagi mida täpselt. Halb tunne oli. Meeskond oli ka sünkroonist väljas. Selline lipp lipi peal ja lapp lapi peal tunne. Pole tükk aega nii sõitnud, et kõik nii paigast ära oleks olnud.

Hakkasime siis vähehaaval Pirita muulidele lähenema ja tuli idee teha väikese varuga paut. Mitte liiast. Ja kõmmdi paudi hetkel tuule keeramine ja mida meeter edasi seda hullemaks läks. Lõpuks läks nii hulluks, et ei saanud muulide vahelt sisse mitte ühe ega isegi kahe, vaid kolme paudiga. Uus rekord? 2. paudi tagajärjel oleksime parimal juhul suutnud paremat muuli nukka riivata, ei paremat. Siis sealt edasi veel paar naljakat hülgeliigutust ja finiši hetkeks oli Blanca juba muulide vahelt sisse keeramas. No tere hommikust... Aga ennäe imet - sõitis sealt muulide vahelt ka kaua edasi. Üle 3 minuti. Tulemuseks protokollis meie ülekaalukas võit. Ning jah, minutine võit on viimase 5 kolmapäevaku arvestuses juba päris tegija. Tavaliselt on poodiumil vahed ikka 1-11 sekundit.

Lõpeks siis analüüs: masti trimm vale, ergonoomika paadil puudulik, meeskonna töö puudulik, kapten tegi 3 vale taktikalist otsust, uskumatult õnnetu start, korralik pudru ja kapsad pärast spinni alla võtmist.... Nagu Jens ütles: kui juba sellise paadi ja sellise sõiduga selliseid kohti saate, siis...