KJK 2012 hooaja eelviimane kolmapäevaregatt. Kõik sai alguse sellest, et Ats oli koduste asjadega kinni. Naised-lapsed haiged jne. Siis jäi Peeter liiga kauaks strateegiat tegema, seejärel ummikusse ning 15 minutit enne esimest hoiatussignaali tuli ka otsus, et lähme merele kolmekesi.
Mõeldud tehtud. Marek, Egon ja El Kapitan. Kolmekesi. Kuna tuult ikkagi puhus, siis panime aegsasti raske foka peale. Enne starti oli ilmne, et ilmaennustus valetab ning 8m/s tuult me ei saa. Aga otsustasime ikkagi raske fokaga edasi sõita. Meeskond oli vahetuseks vähe ja tont teab mis tuul edasi teeb.
Start oli täitsa kena. saime esimese minutiga kohe oma soovitud positsioonile ja grupi etteotsa. Hoidsime Pirita poole äärde kuna kõhutunne ütles, et sealt peaks kenaks keerama. Lisaks ei ole meie raskel fokal vaikses tuules väga palju jõudu, et laintest läbi minna. Olime kõige kaldapoolsem paat ja venitasime natuke oma paudiga ning saime hopsti kohe kenakese edumaa kogu fleedi ees. Siis hakkasid aga asjad liiga heaks minema. Tuult oli küll vähevõitu, ent keeras ja keeras ja keeras. Muudkui soodsamaks. Tulemus oli see, et varem merele pautinud said krüssu sõita, meie pidime aga esimesena purjesid järgi hakkama andma. Teada tuntud värk, et see on meie Achilleuse kand - spinni veel ei kanna, ent krüss ka ei ole... No pressisime mis me pressisime seal kiirust aga oma palli me kindlasti täis ei sõitnud. Õnneks olime aga märgis esimesed. 7-10 paadipikkuselise edumaaga Leila ees.
Siis läks huvitavaks. Tegime kohe halsi ja heiskasime spinni. Muidugi sõlmes ja natuke läks aega, et 3-kesi kõik otsad klaariks saada, foka alla jne. Mitmeid kordi läks brass loksuvates laineoludes lukust lahti jne. Aga kui hoo sisse saime siis oli kena terav spinniots ja see on meie jaoks alati hästi toitnud. Hakkasime vaikselt eest ära ujuma.
Mida aeg edasi seda mõnusamaks tuul läks ja peagi kruisisime juba stabiilselt 7 sõlmega. Mis oli tore, ent arvestama pidi külgtuule foka heiskamise ja spinni alla võtmise manöövriga. Ja seda olukorras, kus 4 kätt puudu oli (loe 2 paari). Ja muidugi kiskus veel pimedaks ka, niiet KJK niigi pleekinud poi öhe kadus. Ja kohe korralikult kadus..... Mingi imeläbi saime spinni alla ja ilusti märgi võetud. Ainult väikese traalipüügiga. Krüss koju oli sündmustevaene. Kuniks tuli paudi koht, et muulide vahelt sisse ujuda. Ja selle magasime totaalselt maha. Oli pime ja ei tahtnud sattuda olukorda, kus peaksime vastu voolu abitult pressime. Igatähes hävisime seal julgelt 30+ sekundit. Aga tundus, et kõik on veel OK. Olime seljataga omavahel kembelnud Polaristest ikkagi piisavalt ette suutnud end venitada. Ise arvutasime, et kuskil 2min 40 sekundit ja et see peaks piisav olema. Oligi. Edestasime Leilat korrigeeritud ajas 31 sekundit. Siis aga tuli välja, et vaikse ilmaga head sõitu teinud Viru suutis meid korrigeeritud ajas siiski 5 sekundit edestada. Vot siis seda viimast ülekrüssu. Ise kai ääres irvitasime, et oligi hea 3-kesi sõita - polnud Peetrit ega Atsi meie manöövreid rikkumas ja sõitu vussi keeramas. Vähem segavaid faktoreid :)
Nüüdseks on seis nii, et oleme raudselt KJK kolmapäevaregattide seerias 2 koha kinnistanud. Enam pole võimalust Leilat püüda ja Virul omakorda ka meid püüda. Viimane sõit ei tee enam midagi. Küll aga oleks meil viimase kolmapäevaku võiduga võimalik teenida oktoobrikuu edukaima paadi medalid. Kuu parimaks polegi me veel siiani saanud. Niiet on mille nimel püüelda. Lisaks on ka Seiko Cupi raames kaunis pingeline seis. Oleme hektel seda küll 0.3 punktiga juhtimas, ent nii Leila kui Viru on löögiulatuses. Liigagi löögiulatuses. Seega reaalselt on meil vaja neid mõlemat hooaja lõpuvõistlusel edestada.
2 viimast sõitu tõotavad vägagi pingsad tulla!
Mõeldud tehtud. Marek, Egon ja El Kapitan. Kolmekesi. Kuna tuult ikkagi puhus, siis panime aegsasti raske foka peale. Enne starti oli ilmne, et ilmaennustus valetab ning 8m/s tuult me ei saa. Aga otsustasime ikkagi raske fokaga edasi sõita. Meeskond oli vahetuseks vähe ja tont teab mis tuul edasi teeb.
Start oli täitsa kena. saime esimese minutiga kohe oma soovitud positsioonile ja grupi etteotsa. Hoidsime Pirita poole äärde kuna kõhutunne ütles, et sealt peaks kenaks keerama. Lisaks ei ole meie raskel fokal vaikses tuules väga palju jõudu, et laintest läbi minna. Olime kõige kaldapoolsem paat ja venitasime natuke oma paudiga ning saime hopsti kohe kenakese edumaa kogu fleedi ees. Siis hakkasid aga asjad liiga heaks minema. Tuult oli küll vähevõitu, ent keeras ja keeras ja keeras. Muudkui soodsamaks. Tulemus oli see, et varem merele pautinud said krüssu sõita, meie pidime aga esimesena purjesid järgi hakkama andma. Teada tuntud värk, et see on meie Achilleuse kand - spinni veel ei kanna, ent krüss ka ei ole... No pressisime mis me pressisime seal kiirust aga oma palli me kindlasti täis ei sõitnud. Õnneks olime aga märgis esimesed. 7-10 paadipikkuselise edumaaga Leila ees.
Siis läks huvitavaks. Tegime kohe halsi ja heiskasime spinni. Muidugi sõlmes ja natuke läks aega, et 3-kesi kõik otsad klaariks saada, foka alla jne. Mitmeid kordi läks brass loksuvates laineoludes lukust lahti jne. Aga kui hoo sisse saime siis oli kena terav spinniots ja see on meie jaoks alati hästi toitnud. Hakkasime vaikselt eest ära ujuma.
Mida aeg edasi seda mõnusamaks tuul läks ja peagi kruisisime juba stabiilselt 7 sõlmega. Mis oli tore, ent arvestama pidi külgtuule foka heiskamise ja spinni alla võtmise manöövriga. Ja seda olukorras, kus 4 kätt puudu oli (loe 2 paari). Ja muidugi kiskus veel pimedaks ka, niiet KJK niigi pleekinud poi öhe kadus. Ja kohe korralikult kadus..... Mingi imeläbi saime spinni alla ja ilusti märgi võetud. Ainult väikese traalipüügiga. Krüss koju oli sündmustevaene. Kuniks tuli paudi koht, et muulide vahelt sisse ujuda. Ja selle magasime totaalselt maha. Oli pime ja ei tahtnud sattuda olukorda, kus peaksime vastu voolu abitult pressime. Igatähes hävisime seal julgelt 30+ sekundit. Aga tundus, et kõik on veel OK. Olime seljataga omavahel kembelnud Polaristest ikkagi piisavalt ette suutnud end venitada. Ise arvutasime, et kuskil 2min 40 sekundit ja et see peaks piisav olema. Oligi. Edestasime Leilat korrigeeritud ajas 31 sekundit. Siis aga tuli välja, et vaikse ilmaga head sõitu teinud Viru suutis meid korrigeeritud ajas siiski 5 sekundit edestada. Vot siis seda viimast ülekrüssu. Ise kai ääres irvitasime, et oligi hea 3-kesi sõita - polnud Peetrit ega Atsi meie manöövreid rikkumas ja sõitu vussi keeramas. Vähem segavaid faktoreid :)
Nüüdseks on seis nii, et oleme raudselt KJK kolmapäevaregattide seerias 2 koha kinnistanud. Enam pole võimalust Leilat püüda ja Virul omakorda ka meid püüda. Viimane sõit ei tee enam midagi. Küll aga oleks meil viimase kolmapäevaku võiduga võimalik teenida oktoobrikuu edukaima paadi medalid. Kuu parimaks polegi me veel siiani saanud. Niiet on mille nimel püüelda. Lisaks on ka Seiko Cupi raames kaunis pingeline seis. Oleme hektel seda küll 0.3 punktiga juhtimas, ent nii Leila kui Viru on löögiulatuses. Liigagi löögiulatuses. Seega reaalselt on meil vaja neid mõlemat hooaja lõpuvõistlusel edestada.
2 viimast sõitu tõotavad vägagi pingsad tulla!
Kommentaarid