Seekord ei ole andekamat pealkirja. Tegelikult polegi suurt midagi mainida. Start oli hea, käik oli hea. Esimesed paudid läksid nässu, genu jäi kuskile taha kinni. Käik ja nurk jälle väga head. Ja siis paut enne esimest allatuule märki ning... Kõik. Sõit otsustatud. Spinni otsad sai seekord suisa 3x ühe heiskamise tarbeks valesti veetud. Mitte natuke valesti vaid genu-pakki-tagurpidi-käik valesti. Spinnisõit oli nagu spinnisõit ikka. Ilus spinni allavõtt, ilus märgivõtt. Hea krüssunurk, hea kiirus. Kõik hea. Aga... Enam polnud aga midagi teha. Isegi suurepärane paut Viru alla ei aidanud meid. Indrek oli küll kuri, et neid üles luhvasime ja suisa muutis paudi ajal kurssi kartes, et meie halva meeskonnatöö tõttu paudi tuksi keerame ja kuidagi talle otsa sõidame. Aga manööver oli Viljaril suurepärane. Spinniots oli nagu spinniots ikka. Rahulik. Kuigi Spinni kuju oli väga keeruline normaali lähedale saada. Ei tea mis ta pirtsutas. Halsiga jäime ka veidi hiljaks.
---------------------------------------------------------------
Pärast viimast allatuule märki läks Viruga veidi rebimiseks ja nagu nendes reeglite arutamise ja jauramise teemades ikka on mõlemal osapoolel täiesti vastastikused arusaamad asjadest. Aga see kõik käib mängu juurde. Küll aga oleks mõistlik 3h pikk kemplemine kai peal teinekord protestiga asendada. Milleks seda paksu verd vaja. Protestikogu otsus on konkreetne ja käegakatsutav asi. Ja selgub ka päris õigus. Mina pole protesti kuulamisel olnud. Ehk kuluks mulle ära? Mis kapten ma ilma olen...
Aga kui nüüd veidi teoretiseerida, siis kardan, et antud juhul oli probleemiks mugavustsoonide erinevus. Pika svertpaadi kogemusega roolimehed lihtsalt on julgemad ja tunnevad end väikeste vahemaade juures mugavamalt, kuna nad on sellega harjunud ja on ka täielikus kontrollis. Olles aga ainult kiiljahil sõitnud, sõidaks mina roolis olles kõigist väga väga suure kaarega mööda. Ei tunne turvaliselt.
Ma ei ole küll päris kindel selles mis viimase heitluse kõige varasemates staadiumites toimus (just seotuse loomise hetkel, kuna seadsin purjesid), kuid küsimus suuremale ringile. Teoretiseerigem, et paat A luhvab paati B. Paat B tahab pautida, et halvast võitlusest pääseda, kuid pole ruumi. Juhtub issanda õnnistus ja paat A sõitab oma purje tühjaks ja peab vallama, et kiirust koguda. Paat B vallab veidi koos paadiga A (seda ma ise ei näinud jällegi, kuna tegelesin purjedega. aga on tõenäoline stsenaarium), ning kuna on võimeline teravamat nurka sõitma, võtab kiirusega järgmisel luhvamisringil mööda. Pealtpoolt. Lisame siia siis veel väikese mugavustsooni... Ja tekib küsimus kas paadi A vallamisel võib paat B kaasa minna? Kui palju võib minna? Üldse ei või? Jääbki igavesti üles sõitma? Kus on piir?
Selleks ajaks kui mina pilgu pidevalt sisse löövalt genult ära sain, oli paat B külje all. Meie ehk A omas elemendis ja hea minekuga. Ruumi oli küllaga. Toimus tavaline võimuvõitlus ja räuskamine. See ongi see sport ju. Luhvamine käis juba väga turvaliselt kauguselt. Nii vähemalt 2m paatide vahel. Minu mõistus ütleb, et ruumi mitte andmine on see, kui käe vahele saab panna. See on võrdne kokkupuutega ehk disklahviga. Kuni seda pole ja paadid kontrolli all on... Mis siis on?
---------------------------------------------------------------
Tegelikult oli positiivne päev. Nägime, milleks paat võimeline on. Meil oli suurepärane roolimees, kes hingab laineid, puhub vist ise tuult ja teeb veel pakstaagid ning groodi trimmi ka ära. Paat lendas nagu hokilitter. Ainult et meeskond peab mõtlema hakkama. Just nimelt. Mitte jooksma, vaid mõtlema. Alati. Nii sellele, mida parajasti tegema pead, kui ka sellele, mis juhtub 1-5-10-15-20 minuti pärast. Kui me selleni üheskoos jõuame, siis tulevad ka tulemused. Mitte enne.
Tuhat tänu Viljar! Oli vägev!
Edit: Kurb noot, igav jutt. Aga tegelikult oli supervahva :)
---------------------------------------------------------------
Pärast viimast allatuule märki läks Viruga veidi rebimiseks ja nagu nendes reeglite arutamise ja jauramise teemades ikka on mõlemal osapoolel täiesti vastastikused arusaamad asjadest. Aga see kõik käib mängu juurde. Küll aga oleks mõistlik 3h pikk kemplemine kai peal teinekord protestiga asendada. Milleks seda paksu verd vaja. Protestikogu otsus on konkreetne ja käegakatsutav asi. Ja selgub ka päris õigus. Mina pole protesti kuulamisel olnud. Ehk kuluks mulle ära? Mis kapten ma ilma olen...
Aga kui nüüd veidi teoretiseerida, siis kardan, et antud juhul oli probleemiks mugavustsoonide erinevus. Pika svertpaadi kogemusega roolimehed lihtsalt on julgemad ja tunnevad end väikeste vahemaade juures mugavamalt, kuna nad on sellega harjunud ja on ka täielikus kontrollis. Olles aga ainult kiiljahil sõitnud, sõidaks mina roolis olles kõigist väga väga suure kaarega mööda. Ei tunne turvaliselt.
Ma ei ole küll päris kindel selles mis viimase heitluse kõige varasemates staadiumites toimus (just seotuse loomise hetkel, kuna seadsin purjesid), kuid küsimus suuremale ringile. Teoretiseerigem, et paat A luhvab paati B. Paat B tahab pautida, et halvast võitlusest pääseda, kuid pole ruumi. Juhtub issanda õnnistus ja paat A sõitab oma purje tühjaks ja peab vallama, et kiirust koguda. Paat B vallab veidi koos paadiga A (seda ma ise ei näinud jällegi, kuna tegelesin purjedega. aga on tõenäoline stsenaarium), ning kuna on võimeline teravamat nurka sõitma, võtab kiirusega järgmisel luhvamisringil mööda. Pealtpoolt. Lisame siia siis veel väikese mugavustsooni... Ja tekib küsimus kas paadi A vallamisel võib paat B kaasa minna? Kui palju võib minna? Üldse ei või? Jääbki igavesti üles sõitma? Kus on piir?
Selleks ajaks kui mina pilgu pidevalt sisse löövalt genult ära sain, oli paat B külje all. Meie ehk A omas elemendis ja hea minekuga. Ruumi oli küllaga. Toimus tavaline võimuvõitlus ja räuskamine. See ongi see sport ju. Luhvamine käis juba väga turvaliselt kauguselt. Nii vähemalt 2m paatide vahel. Minu mõistus ütleb, et ruumi mitte andmine on see, kui käe vahele saab panna. See on võrdne kokkupuutega ehk disklahviga. Kuni seda pole ja paadid kontrolli all on... Mis siis on?
---------------------------------------------------------------
Tegelikult oli positiivne päev. Nägime, milleks paat võimeline on. Meil oli suurepärane roolimees, kes hingab laineid, puhub vist ise tuult ja teeb veel pakstaagid ning groodi trimmi ka ära. Paat lendas nagu hokilitter. Ainult et meeskond peab mõtlema hakkama. Just nimelt. Mitte jooksma, vaid mõtlema. Alati. Nii sellele, mida parajasti tegema pead, kui ka sellele, mis juhtub 1-5-10-15-20 minuti pärast. Kui me selleni üheskoos jõuame, siis tulevad ka tulemused. Mitte enne.
Tuhat tänu Viljar! Oli vägev!
Edit: Kurb noot, igav jutt. Aga tegelikult oli supervahva :)
Kommentaarid
The test if a boat is keeping clear is always done according to the definition:
* Can the row boat sail her course with no need to take avoiding action?
* And if on the same tack & overlapped: Can the leeward boat change course in both directions without immediately making contact with the windward boat.