Ei ole veel päris kohale jõudnud...

Eile tegime Minniga lahel viimase ringi. Peeter ja Kai-Reet Eneli pealt, Sulev, Jaana ja mina. Lust oli. Paat libises mööda laineid ka ainult genu abil nagu kulda. Jõime ära ühe šampanje, kostitasime Vana.

Aga ma ei ole veel päris kindel, et hooaja lõpp mulle ikkagi kohale on jõudnud. Vist ikka päriselt ei ole. Esialgu ei suuda ma veel ette kujutada järgnevat 5 kuud kaldal. Kuidas ma täpsemalt oma elu ümber pean kujundama, et  kihk merele peast päris lolliks ei ajaks? Millise rutiiniga saab üldse purjetamist asendada? Kustkohalt tuleb asendusadrenaliin, mida seni iga nädal merelt sai? Natuke nagu kurvaks teeb. Lähen pakin nüüd paadi kokku ja tõstame ta välja. Aeg ära kuivada, vesi on külm ja lumi on maas.

Kommentaarid