Olen tükk aega mõelnud kirjutada Eesti purjetamisest. Läbi huvilise ja kõrvaltvaataja pilgu. Sest spetsialiste on igal pool, diletante aga otsi tikutulega.
Svertpaadid:
Finn
Karpak - aastaid on punnitatud aga tulemust ei ole. Eesti on pildis, kuid ma ei ole kindel, kas võistleval perekonnal on omal ka enam illusioone selles osas, et Gold Cupi või Olümpia medal tasku panna. Kui kaua suudab keegi esikümne piirimail purjetades tippsportlase elu elada? See on ju päris tüütu kui palju peab trenni tegema ja palju seal muuks eluks aega jääb.
Väinsalu - korra tundus, et lootust on ja Karpakist sõidetakse üle nagu rongiga, kuid ei. Tänaseks tundub tuli kustus olema.
Laser
Karl-Martin Rammo - ilmselgelt pingutab üliinimlikult. Aga vist pingutas üle. Mis edasi?
RS klassid
Lootust on! Vaino/Tiidemann Euroopa 4. koht.
Lisaks RS Aerodes tundub olevat "eestlaste ülemvõim". Euroopakatel Aero 5 klassis Sillaste 2. koht, Aero 7 klassis Õunap 2. koht, naistest 7 peal esikoht ning 5 peal 2. koht. Aga kas siin pole võti mitte see, et klassid on noored ja konkurents veel madal?
Katamaraanid
Nacra 17 pole veel Eestisse jõudnud. Kas rong on läinud?
F18 klassis on Laul ja Roosma seeniorite Euroopa meistrid. Aga kus on järelkasv? Klass on vana ja konkurents muidugi koletu.
Kiiljahid
ORCi EM - C klassis suutsid Tuulberg ja Kikkas kuidagi viimaste sõitudega eestlaste üldvõidule kriipsu peale tõmmata. Läks vist n-ö kolmapäevakuks kätte ja kuna viimases sõidus jagati 1. ja 2. koht omavahel ära, tuli võitjaks De Blasio NM38 Scugnizzal. No oleks ju võinud teoreetiliselt kullalootuseta ja 3. koha juba kindlustanud Kikkas oma Italia 9.98 peal Tuulbergi ponnistust veidi toetada ja olekski kulla saanud vähemalt Eestisse tuua... Lisaks pronksile.
ORCi MM-l tegid eestlased küll üldkokkuvõttes hea esituse, kuid medalitest jäädi kaugele. See oli natuke ootamatu. Aga üldiselt on MM hea peegel olukorrale meie kiiljahtide seas. Kõik, kes vähegi pingutavad, olid kohal.
C-grupis
Svertpaadid:
Finn
 |
| Foto: Hendrik Osula |
Väinsalu - korra tundus, et lootust on ja Karpakist sõidetakse üle nagu rongiga, kuid ei. Tänaseks tundub tuli kustus olema.
Laser
49er FX - Sepp/Tammiste said küll olümpiale, kuid tulemused rääkisid ise keelt - eelviimased.
RS klassid
Lootust on! Vaino/Tiidemann Euroopa 4. koht.
Lisaks RS Aerodes tundub olevat "eestlaste ülemvõim". Euroopakatel Aero 5 klassis Sillaste 2. koht, Aero 7 klassis Õunap 2. koht, naistest 7 peal esikoht ning 5 peal 2. koht. Aga kas siin pole võti mitte see, et klassid on noored ja konkurents veel madal?
Katamaraanid
Nacra 17 pole veel Eestisse jõudnud. Kas rong on läinud?
F18 klassis on Laul ja Roosma seeniorite Euroopa meistrid. Aga kus on järelkasv? Klass on vana ja konkurents muidugi koletu.
Kiiljahid
ORCi EM - C klassis suutsid Tuulberg ja Kikkas kuidagi viimaste sõitudega eestlaste üldvõidule kriipsu peale tõmmata. Läks vist n-ö kolmapäevakuks kätte ja kuna viimases sõidus jagati 1. ja 2. koht omavahel ära, tuli võitjaks De Blasio NM38 Scugnizzal. No oleks ju võinud teoreetiliselt kullalootuseta ja 3. koha juba kindlustanud Kikkas oma Italia 9.98 peal Tuulbergi ponnistust veidi toetada ja olekski kulla saanud vähemalt Eestisse tuua... Lisaks pronksile.
ORCi MM-l tegid eestlased küll üldkokkuvõttes hea esituse, kuid medalitest jäädi kaugele. See oli natuke ootamatu. Aga üldiselt on MM hea peegel olukorrale meie kiiljahtide seas. Kõik, kes vähegi pingutavad, olid kohal.
C-grupis
- Akermann/Kikkas ja Sugar 2 - vist jäi tuult väheks. Viimased 3 sõitu läksid päris untsu ja nii see 7. koht tuli... Huvitav kuidas nende uue paadi, IY 9.98-ga oleks läinud?
- Tuulberg ja Katariina 2 - sõideti head sõitu, meeskond hirmkõva, kõik eeldused olemas. Aga miskipärast valiti just MMi jaoks kahest Katariina II-st see, millega ei ole võimalik medalile sõita. See Cossutti loodud "maailma aeglaseim modernne 38-jalane racer". Kahju kohe. Arconaga sõites oleks pilt hoopis teine olnud. Elame näeme mis Cossutti järgmiseks aastaks välja mõtleb. Ühegi teise eestlase silmis tal pärast Next 38 ja seda konkreetset one-offi enam usalduskrediiti ei ole...
- Ojala ja Jazz - tee mis sa tahad aga First 34.7 on tiitlivõistluste jaoks liiga aeglane. Paksu fleedi segatud tuule sees kella vastu sõita ON raske. Aga 17. koht siiski igati vinks vonks. Rääkimata amatööride 4. kohast!
- Meie Minni - paat on selline, et kui vähegi tuult on (üle 4m/s), siis oleks võinud medalile sõita. Mitte aga selle kapteni, roolimehe ja ülejäänud meeskonnaga. Oleme siiski asjaarmastajad. Ja meie 21. koht oli selle satsi kohta ikka kuradima hea tulemus.
- Pauts ja Matilda 3 - viimase sõiduga tõmmati jänes torukübarast välja murti ~27. koha pealt 22. kohale. Iganes viis tulemus!
- Sepp ja Evelyn III - See üks DSQ esimeses sõidus tegi ilmselgelt liiga. Kui lisaks selle ära jäämisele oleks veel üks sõit natuke paremini läinud, oleks tulemus päris korralik olnud. Ebaõnn?
- Tamm ja Vesikaar - täpselt ei teagi kuidas see 42. koht tuli. Ilmselgelt alla kapteni ja meeskonna ootusi. Investeeritud ju on ja tehnika on tipptasemel. Meeskond sõita ka oskab. No ei tulnud lihtsalt seekord.
 |
| Foto: Max Ranchi/KDY(?) |
Ja B-grupis
- Mati Sepp ja Premium - kõvasti investeeritud, tehtud, timmitud. Aga aega jäi väheks ning vaatamata kõvale meeskonnale ja (tundub vähemalt) kõvale paadile, läks medal viimase sõidu ebaõnnestumise nahka. Järgmine aasta hakkab nalja saama. Küll seal asjad joonde saadakse. 5. koht
- Vihul ja Olympic - Kahjuks täpselt ei tea mis seal peamiseks piduriks jäi. 9. koht pole halb aga nii kala näoga kõrvalt vaadates tundub, et äkki pole piisavalt purjedega tegeletud? Meeskonnatöö kohta ei oma aimu.
- Eero Pank ja Reval Café - ei ole see aasta paati kuidagi käima saanud. Kõik eeldused justkui on olemas. Korralik uus One Sails purjesett jne. Aga võibolla pole 100% õnnestunud? Või oli paat ikkagi liiga raske nende tingimuste jaoks? Äkki ikka see viimane. Talendipuudust nagu ei ole... Aegajalt on eredamaid sähvatusi ju ka.
- Forte sõitis samal jal Muhu Väina regatti ja sai olematus konkurentsis olematu võidu. Oleks päris vahva, kui Ladybird noore Johannes Puusepaga roolis oleks neile koti pähe tõmmanud :) Eks tuleb üht teist muuta ja kõvasti punnitada, et järgmine aasta EMil Poolas ilma teha
- Ladybird vajab korralikku investeeringut, et tippu sõita. Kuid sel aastal on Eestis kõvasti ilma tehtud ning lootust on. Järgmisel aastal siis Poolas kui raha leitakse ja kõvasti pingutatakse?
Minu arusaam asjast on, et kiiljahtide pundis on kõvasti lööki. Aga seni kuni meie, eestlased, koostööd ei tee, jääb tase nõrgaks. Igaüks oma nurgas saladuskatte all nohistamisega eestlased maailma ei valluta. Minu ettepanek oleks EJLi poolt kuidagi finantseerimine leida ja panna kokku Eesti Avamerepurjetamise Koondis. Raha kulutada:
- Seminarid ja töötoad. Navigatsioonitarkvara ja elektroonika, ORC optimeerimine, purjetrimm
- Iganädalased treeningud - treener, kaameramees, kaatrijuht. Pärast debriifid, videote analüüs jne.
- Natuke ilusaid pilte headelt fotograafidelt, veidi promo ja upitamist. Natuke brändingut Siis on sponsoritega ka lihtsam.
- Seda küll raha eest ei saa aga mingi meeskonna tunne peaks tekkima. Vanad vimmad kõrvale ja kuidagi mehed ühte paati...
Miski 10-20K eur aastas oleks täiesti piisav. Kui selle kõrvale pann nt 10 eesti tipp paatkonna eelarved, siis oleks see umbes mitte midagi. Nii palju ikka võiks ju kuskilt EESTI PURJETAMISE EDENDAMISEKS raha leida?
Aga sisuliselt peaks asjaga keegi tegelema. Keegi, kes suudab kõik osapooled kokku koondada. Lisaks peaks n-ö koondise sees ka infot vahetama ja meeskondade võtmeisikuid sõitudel roteerima, et teisi paate paremini käima saada (ja muidugi et need võtmeisikud ka ise areneks). Aga see vast olekski kogu selle asja komistuskivi - oleme ikkagi eestlased ja selline asi vist ei hakkaks meil kunagi tööle. Aga see oleks parim viis järgmine aasta purjetamismaailma natukenegi raputada!
Kommentaarid