.jpg)
Start on alati kõige keerulisem. Eriti raske on tavada millal se õige stardipauk on.
MV algul ei taibanud me sellest veel üldse midagi. Jälgisime mida teised tedid ja püüdsime järele teha.
Naljakas oli se igatahes kui me startisime Sõrust.
Tiirutasime suht tugeva tuulega ringi ja ootasime. See oli selge et start on taganttuules ja spinnakeriga (suur õhupalli sarnane puri). Spinnaker oli ülestõmbamiseks valmis ja Egon oli ees , et õigeaegselt teda ülesse aidata. Ja siis hakkati kohtunike laevalt rakette tulistama. Nüüdseks on selgunud, et esimene rakett tähendab 5 min esimese rühma stardini, teine 4 min starsini, kolmas 1 min stardidn ja neljas on esimese rühma start ja teise rühma 5 minutit, jne .... kuni kõik neli rühma minema saavad :). Tõeline ilutulestik.
Üks hetk tundus, et rakette on juba päris palju lastud ja paistis nagu mingi seltskond stardiks.
Käslisin siis spinni ülesse ja starti! Ületasime stardijoone kohtunike laeva lähedalt, igaks juhuks siis küsisin kohtunikelt : kas start oli? Lp. Kohtunikud ilid vait ja vaatasid meid kuidai väga imelikult ainulr üks naisterahvas noogutas. Sellest järeldasin, et start on toimunud ja pöörasin oma pilgu ette. Asi vööris tundus kuidagi imelik ja meeskonnal ei õnnestunud kuidagi purje tuult täis saada.
Tuli välja, et olime spinnakeri valetpidi ülesse tõmmanud.
Egon oli üksinda vööris ja keegi talle appi ei rutanud. Alustasime talle kõik neljakesi kooris käskluste jagamist, mille peale muidu rahulik Egon ka natuke endast välja läks ja oma arvamuse meile selgelt välja ütles. Lõpuks saime purje õieti ülesse.
See etapp selgus et me oleme merega juba natukene kohanenud ja kõigil on tekkinud oma arusaam kuidas õieti võistelda. Peale seda kui marek oli mulle saiandat korda oli üülnud et hoia vasakule hakkasin ärrituma kuna mina tahtsin hoida paremale. Lõpuks kui me halssi vahetasime (keerasime purjeka tagumise poole tuule suhtes teisele poole nii, et purjed tuleb tõsta või lasta minna teisele poole) jäi Marek rahule ja ütles et seda ta oligi tahtnud, et ma koguaeg teeksin.
Huvitav kuuidas on võimalik, et merel lähevad vanad sõbrad kes pole oma mälestusi mööda kunagi tülitsenud päris närvi.
MV algul ei taibanud me sellest veel üldse midagi. Jälgisime mida teised tedid ja püüdsime järele teha.
Naljakas oli se igatahes kui me startisime Sõrust.
Tiirutasime suht tugeva tuulega ringi ja ootasime. See oli selge et start on taganttuules ja spinnakeriga (suur õhupalli sarnane puri). Spinnaker oli ülestõmbamiseks valmis ja Egon oli ees , et õigeaegselt teda ülesse aidata. Ja siis hakkati kohtunike laevalt rakette tulistama. Nüüdseks on selgunud, et esimene rakett tähendab 5 min esimese rühma stardini, teine 4 min starsini, kolmas 1 min stardidn ja neljas on esimese rühma start ja teise rühma 5 minutit, jne .... kuni kõik neli rühma minema saavad :). Tõeline ilutulestik.
Üks hetk tundus, et rakette on juba päris palju lastud ja paistis nagu mingi seltskond stardiks.
Käslisin siis spinni ülesse ja starti! Ületasime stardijoone kohtunike laeva lähedalt, igaks juhuks siis küsisin kohtunikelt : kas start oli? Lp. Kohtunikud ilid vait ja vaatasid meid kuidai väga imelikult ainulr üks naisterahvas noogutas. Sellest järeldasin, et start on toimunud ja pöörasin oma pilgu ette. Asi vööris tundus kuidagi imelik ja meeskonnal ei õnnestunud kuidagi purje tuult täis saada.
Tuli välja, et olime spinnakeri valetpidi ülesse tõmmanud.
Egon oli üksinda vööris ja keegi talle appi ei rutanud. Alustasime talle kõik neljakesi kooris käskluste jagamist, mille peale muidu rahulik Egon ka natuke endast välja läks ja oma arvamuse meile selgelt välja ütles. Lõpuks saime purje õieti ülesse.
See etapp selgus et me oleme merega juba natukene kohanenud ja kõigil on tekkinud oma arusaam kuidas õieti võistelda. Peale seda kui marek oli mulle saiandat korda oli üülnud et hoia vasakule hakkasin ärrituma kuna mina tahtsin hoida paremale. Lõpuks kui me halssi vahetasime (keerasime purjeka tagumise poole tuule suhtes teisele poole nii, et purjed tuleb tõsta või lasta minna teisele poole) jäi Marek rahule ja ütles et seda ta oligi tahtnud, et ma koguaeg teeksin.
Huvitav kuuidas on võimalik, et merel lähevad vanad sõbrad kes pole oma mälestusi mööda kunagi tülitsenud päris närvi.
Kommentaarid