Tänast sissekannet tahaksin alustada kuldsete sõnadega:"Ei sa mitte meest merele minematta jätta"!...sest hetkel kui leidis aset Minni taaskordne ebaõnnestunud start komapäevakul, õnnestus Andresel Pirita järve fauna ja flooraga lähemalt tutvust teha, seal 45 kraadise kallaku peal kohe silla kõrval. Nikoni kaamera sai päästetud, telefonil kahjuks nii hästi ei läinud (mitmes see nüüd meresurma läks?)Nimelt olid tal sel kolmapäeva õhtul muud kohustused ja seega tema osavõtt seekordsest seeriavõistlusest jäi ära, oli vaid aega tulla muuli juurde meid fotografeerima ja sealt need asjalood eelmainitud sündmuseni arenesidki. Pärast finisit Andresele helistades, mõtlesime, et nüüd on meie trimmar nii solvunud, et merele ei saanud ja telefonile ka enam ei vasta.Ja Peeter! - ime, et sina veel üldse elus oled:)
Tulles tagasi põhisündmuse juurde - eile toimunud KJK VI seeriavõistlus, Peeter, Egon, Marek, Ats ja mina nagu viis kopikat!Esimeseks märgiks Katariina kai paremale poole jättes. Jah, start läks JÄLLE nässu, nimelt oli keegi andekas inimene spinni tagurpidi kinnitanud ja spinn sai valet pidi ülesse tõmmatud. Alguses tundus, et vaatamata ebaõnnestunud stardile saame külgtuules vaikse hoo sisse, kui tuul vaibus ja tundus, et triivime kursist kõvasti alla. Olime praktiliselt viimased.Teised olid võtnud nõuks püüda tuult lahe poolt, kui pidime meiegi juba uuesti genu ülesse tõmbama ja oh imet - tuul pööras ja tugevnes, andes meile ca 5 KT kiirust spinniga kuni märgini ja samal halsil! Triiv kursist oli petlik olnud. Selle ajaga suutsime kaotatud aja tasa teha, ning võtsime märki koos sõsarlaev Eneliga ja Stella II-ga. Edasi läks sõit nagu enne spinni alla võttu mõeldud - tehtud! Püüdsime võtta kursi optimaalse, suhteliselt terava aga, et saada läbi minimaalse arvu bautidega ja mitte kiirust kaotada. Tuul oli veidi tõusnud kuni 5 m/s, just ideaalne Minnile, kiirus kohati kuni 6 KT. Genu sõidus andis Peeter tüüri Marekile, et ise genu trimmiga tegeleda. Egon vööris, Ats groot-soot ja mina juba teadagi millel. Juba harjunud Andrese veidi närvilise purjetrimmiga üritasin samuti linte jälgida ja mõelda, kas sooti peale tõmmates või järgi andes nad õigesti ikka lendaks või kuidas paremini võiks saada. Kuuli muna juures oleva märgi võtsime samuti päris kenasti kui tagant järgi tracki vaadates oleks ehk varem bautides samal halsil märgi ära võtnud aga päris tihe rebimine oli teistega. Tagasiteel ühel halsil finishi suunas, kiirus stabiilselt 5-5,5 KT, võttes mõõtu sõrsarlaev Eneli, Vesilennuki kui ka Blancaga. Kui start ebaõnnestus, siis seekordse finishi kohta võib öelda vastupidist - kenasti otse basseini, kaks teravat bauti, võites veel sekundeid finishis ja olimegi teistel otse sabas ja suurepärane tulemus - ORC III (16 alust) korrigeeritud ajas auväärne 6 koht 11 punktiga, omalaadsetes Tuulelaulu kõrval teisel kohal.
Kommentaarid