Surfamine sügistuultes/18. KJK seeriavõistlus

kell näitab siin 9,9 KT, peale 13 KT rallit/veel mõned kaadrid kolmapäevakust leiab SIIT!

Ei oskagi kohe nagu millestki alustada. Tänane 18. KJK seeriavõistlus on kindlasti üks meeldejäävamaid kolmapäevakuid siiani. Juba jahtklubisse jõudes häirisid mind vallide ja lipuvarraste lipunööride kõlisev heli, mis tugevast tuulest tingitud. Tuult lubas 8-12 m/s ja tõusvat hiljem. Võistluse ärajätmiseks mitte liiga palju või siiski?!?

Juba enne muuli vahelt väljasaamist oli laine päris suur, õnneks saime suhteliselt kiirelt purjed ülesse, fokaga oli natuke keerulisem. Peetri geps "out"-is, minu oma Atsi käes, kes meiega täna ühineda ei saanud ja keda asendas Sulev, tuli starti arvestada tavaliselt kellalt. Seega polnud me väga ees ja õnneks ka mitte päris taga. Stardiliinile lähenedes märkasime, et järsku oli Blanca mast maas ja Leila seisis ta kõrval. Ei saanud ka aru, mis neil õieti juhtus, kuid hiljem selgus, et Leiala oli Blankale külje pealt otsa sõitnud ja tänu sellele Blanca mast otsustanud alla anda.

Käis stardipauk, algas krüss punkt nr.4 suunas. Träkk kujutas endast 4+6+Fo. Olles juba saanud sõna otseses mõttes tänase ilma maitse suhu, ei olnud ma eriti õnnelik selle alguspunkti üle. Esimese krüssu otsal kiirus kuni 6KT (foka ja 1.rehv), tuul 10-14 m/s. Katsusime suhteliselt kalda lähedale hoida, kuid Paljasaare muuli otsale lähenedes muutus laine aina suuremaks ja samuti ka tuul, muul sai ju otsa mingi hetk. Olime Virust, Vesilennukist ja Enelist märgi suunas üleval pool tuult ja pautisime ranniku poole, et siis parema nurga all märki püüdma minna. Samuti ei saanud sellel halsil kaua sõita, sest madalik ootas ees ja seega tuli varakult teisele halsile tagasi pautida. Kui alguses tundus, et ei krüssame kenasti märgini, siis tegelikult tuli enne teha veel kaks pauti, et võtta märk ja pöörata allatuult. Manööverdades ei jõudnud aga kõik oma positsioone tagasi võtta ja Peeter üritas solidaarselt hallata korraga nii foka kui grootsooti. Tuul oli muutunud pagiliseks ja olime kergelt broachis. Tahtsin Peetrile abiks olla, kuid samal ajal õnnestus mul kogemata pingestatud pakastaagi otsa peale astuda, millele Marek õnneks kohe kõvahäälselt reageeris. Mina algul veel mõtlesin, mida ta karjub, tõmbasin ju paika. Huhh, kiirelt sai pakstaagi pinge taastatud:D

Algas allatuule ralli kuuli muna suunas, vihma sadas, nähtavus null ja laine üle 2 m. 8-9 KT...edasi lainehari 13 KT, täielik surfamine. Marek sa oled suurem surfaja kui su naine! Aga see märk, mida võtta tuli, ei ole nähtav isegi ju selge ilmagagi. Nüüd oli rakse ka kuuli muna silmata, oli juba päris pime. Allatuule otsal oli Eneli meile tublisti järgi tulnud (nende kiiruskatsed olevat ületanud 14 KT) ja asus meid jälitama. Peale märki võtsime teineteisega mõõtu, Eneli sai veidi ette. Meie olime üleval pool tuult. Pagi, soodimees jäi veidi hiljaks ja väike kiire graatsiline põige. Ka halss enne muuli läks veidi nihu, pimedas jäi pakstaak poomi taha kinni,õnneks sai kiirelt klaaritud.

Finisheerusime sekundeid Eneli järel. Paljud meie grupist ei lõpetanudki. Selle suure lõhkumise peale õnnestus meil saavutada IV koht. Minni sai kenasti selle ilmaga hakkama ja liikus päris hästi. Ka meie püüdsime mitte ülepingutada, eesmärgiks oli ju ise terveks jääda ja paati mitte lõhkuda.

Peale sadamasse jõudmist lasti rannapoolt punane rakett. Keegi on hädas!?! - oli esimene mõte. Selgus, et Tuulelaulu tüür oli muuli lähedal alusest eemaldanud ja nad triivisid ranna suunas. Neile tõtati appi. Ei tea kuidas alusega lood on, kuid meeskond peaks nüüdseks kenasti kaldal olema. Eks lähiajal kuuleb mis edasi sai.

Ka olevat mõnel teisel alusel kas puri või miskit muud katki läinud ja kui ausalt öelda, siis ei imesta, sest ilm oli karm ja esimene punkt liiga kaugel (merel). Kurvaks teevad ka sõsaraluste tänased ebaõnnestumised. Mitte just kõige meeldivam hooajalõpp!


Lühike videoklipp tänasest seeriavõistlusest (kasuta ka HD nuppu video alumises ääres, kui avad video Youtube keskkonnas, mitte ei vaata otse blogist):


Kommentaarid