Purjede valiku järjejutt - teine osa - genoa suurus

Purjeinventari läbi sobrades tekkis küsimus, et... aga mis siis see optimaalne suurus on? Kes sõidab väiksema eespurjega, 130-140%, kes aga täissuure genoaga140-150%. Mõni sõidab paadil, millele ette nähtud maksimaalselt130% overlapi aga hoopis 105% fokaga. Kõik optimeerivad ja teevad midagi. Mis liini siis tegelikult peaks hoidma?


Pildil: Dufour 34 Emira uued purjed North Sailsi loftist Rootsis

Edastasin küsimuse Peter Saraskinile, kes mind juba pikemat aega igakülgselt harinud on. Järgnev jutt tema sulest:


See on pikem jutt.

Suurem genoa on vaikse tuulega alati kiirem.
Tuule tugevnedes saabub hetk, kus suurem genoa ei ole enam kiirem, sest jaht on "full power" rezhiimis niikuinii.
Ehk siis-vaiksega võidad, kõvaga pole vahet.

Samas: palli arvutamise valemid võtavad genoa pindala arvesse. Seega väiksem genoa annab parema palli.
ORC valem (mida Eestis valdavalt kasutatakse) on iga aastaga läinud objektiivsemaks. Mingi aeg tagasi oli nii, et seal oli arvutustes "hüpe" ehk ebaregulaarsus reaalsusega, nii et 150% pealt umbe 135% peale minek andis (avameresõidus, st. kui võistled kella vastu) suhteliselt suure võidu. Sellest kõik need 132%-138% genoad paljudel jahtidel.
Siin on veel paar aspekti:
1. 3DL levikuga on purjede aerodünaamiline kvaliteet nii palju paranenud, et moodne 135% puri "tõmbab" rohkem edasi kui 150% genoad mida suudeti teha siis kui Polarise moodi jahid disainiti. Seega trend on väiksema poole.

2. Kuju on tähtsam kui pindala. (Kui võrrelda Boeing'uid ja Tupoleve, siis torkab silma, et ameeriklastel olid tiivad poole väiksemad. Kütusekulu ka. Aga boeing'u tiivad väga palju trimmitavad) Selle asja paralleel purjetamises on, et kasutatakse palju eespurjesid sõltuvalt oludest. AC jahtidel on 7-8 erinevat eespurje. ORC piirab eespurjeda arvu, tavaline on 3 või 4. Seega võitev strateegia on omada maks. arv eespurjesid erineva disainiga. Samas- väikeste aga moodsate eespurjedega sõit paneb suured nõuded trimmimisele- kui see väiksem asi on valesti peal, siis ei sõida kusagile, jäd seisma kohe. See jutt kõlab muidugi väga müügimehe jutunmood, et ostke rohkem. Siiski, kui jahti just järgmine aasta ei müü, siis on nii, et kui on rohkem eespurjesid, siis igat ühte neist trööpad vähem ja "on the long run" ei lähe kallimaks.

3. Tõsiste ORC võistlusprojektide puhul toimitakse nii (toimin sedasi ka ise kui finantsid vähegi võimaldavad:
-analüüsitakse ilma ja olude prognoosi hooaja peamise ürituse kohta
-tehakse jahi kohta simulatsioon-mõõdukirjad jaanuaris-veebruaris kui uus valem välja tuleb
-eelmisest kahest lähtuvalt tehakse purjed.

Triviaalne näide Muhu Väina kohta:
Juulis on estis valdavalt lääne ja edala suunalised gradient-tuuled (koos tsüklonite liikumisega) või siis laekk ja termika.
Seega, kui start on Saaremaalt või Pärnust ja finish tallinnas, siis tuleka panustada allatuule kiirustele. Ja et tõenäoliselt on palju külgtuuli kus käigu määrab veeliini pikkus, siis pigem väiksemad purjed, ja kumerusega tavalisest veidi tagapool
Kui start on Tallinnast ja finish Kuressaares, tuleks panustada krüssile, kvaliteetsed rajapurjed, pall on võrreldes sooritusvõimega palju vähem tähtis.

No tuli pikk jutt.


Peter Saraskin
North Sails Eesti

Kommentaarid

Unknown ütles …
Kasulik jutt! Ootan järgmist osa. Folkbotist K.
Andres ütles …
Tuleb, tuleb :)
Anonüümne ütles …
Estemeed seafarer,

We are very proud to announce that there has been unveiled Yacht center in the port of Mersrags on June 1, 2010.

Herewith, we are ready to provide you, possibly, best services of yacht centre on Latvian coast of Baltic sea. At a disposal of our guests there is equipped berth, rest - room and rooms for overnight staying, as well as set of all necessary services.

P.S. The only thing we cannot guarantee for you - always good weather.

Yours sincerely,
Yacht centre "Mersrags"