Tallinna elujõuliseima fleedi välk ja pauk

 Pilt: Siim Viljakainen

Sel laupäeval oli vahva lühirajavõistlus. Minni meeskond oli vähendatud koosseisus ehk Marek, Andres, tõbine Ats ja Sulev. Tuult oli aga 7-10m/s. Ehk siis käsi oli puudu. Kui mitte kaks siis vähemalt üks kindlasti. Ja sama jama oli poordis. Et kui kahte kallutajat puudu ei olnud, siis üks oli kindlasti :-) Vaatamata vähesele kaalule suutsime teglikult mitmeid kordi näidata väga suurepärast krüssukiirust, isegi kogu fliidi kõikse paremat. Mitte muidugi 100% jätkusuutlikult. Ainuke jama oli see, et ühtegi head starti me jälle ei saanud. Pole ju harjunud, et tuult ka puhub. Ja nii olimegi me iga kord stardisignaaliks juba kuskil ebasoosingus olevas poipoolses otsas kõige viimased. Ja üks kord veel täitsa üle ka. Lisaks kehvadele startideele ei suutnud kapten ka konkurentidel piisavalt silma peal hoida ja nii pidime korduvalt pea tervele fleedile teed andma ja kõigi tagant läbi minema. Teinekord pautisime ka konkurentide tuulevarju ning tegime lugematu arvu liiga varaseid paute.


Aga nii se kõik käibki! Kõik tegid halbu starte, kõik jäid segatud tuulde, karpi, lõksu, pressiti välja, kontrolliti...  Ja see tegi kogu värgi jube vahvaks. Meil oli nii palju paadis kogu aeg tegemist, et vahepeal võttis juba roolimehe ka hingeldama. Ülejäänud kolm meeskonnaliiget olid aga alates esimesest sõidust juba täiesti rihmad. Manööver manöövri otsa ja MILLISE ILMAGA?!? Täiuslik purjetamisilm. Tuult oli, lainet oli vähe. Nii kui vähegi paadile kütet annad nii lendab. Kuna käsi ja aega oli vähe ja otsi palju, siis läks spinn tihti nii üles, et ei soot ega brass ei jooksnud üle vintsi. Ja spinni plokkidel meil tirri ka ei ole. Kujutage nüüd ise ette mis nägu mina, paras silguniisk ja üldiselt mitte just kõige jämedama biitsepsiga sell, seal pärast märki olin. Ühes käes spinnisoot, teises brass, mõlemad jooksevad otse plokist pihku. Tuult näiteks pagi ajal ligi 10m/s. Kiirus tõuseb hüppeliselt 7 sõlme ligi.  No igatähes hakkama ma sain ja tegelikult oli megalahe. Kõigi jaoks kahjuks mitte sasmaväärselt. Säärase askeldamise käigus suutsin Sulevile hea paugu rusikaga kulmu pihta panna. Silm paistes ja värki. Natuke häbenen veel seda intsidenti....

Eraldi äramärkimist väärib ka meie tähesõit. 1 õige paut, kiiresti leitud trimm ja olime esimese krüssuotsaga möödunud poolest fleedist. Spinn üles, järgi fleeti juhtivatele paatidele, mööda Long Gongist, kes esines igati vastavalt meeskonnaks olnud tipppurjetajatele vääriliselt (roolis Ain Pomerants ja soodis Marko Pomerants), allatuule märgis sisemiseks ja esimeseks, hea krüss pealetuule märki, liiga varajane paut, millega möödus Tuulelaul, hea spinniots tagasi, kus mõne meetriga suutsime väga hea rünnaku teinud Blancat siiski edestada. Tulemus - 1. koht korrigeeritud ajas. Üldiselt olid aga meie tulemused kaunis keskised. Koondprotokollis 4. koht, kaugel kaugel Leila  Blanca taga ja mitte nii suure vahega Long Gongi ees. Peaaasjalikult kusjuures mitte tingituna tugevast tuulest ja vähesest tööjõust pardal, vaid kapteni kogenematusest. Aga elu õpetab ja järgmine kord oleme raudselt tugevamad. Muidugi teistpidi võttes on ka konkurendid tugevamad. Aga see pole siinkohal oluline. Nii vägevat purjetamist pole sellel täiesti tuule poolt hüljatud hooajal veel olnud. Punkt!

Kommentaarid

Rait ütles …
Täpsustan, et Leila oli see regatt alles 7. kohal. Koondkokkuvõttes oli Minni ees hoopis Blanca.