Tallinna Meistrivõistlused Trapetsil

Pildid: Siim Viljakainen

Terve nädalavahetuse paugutasime merel nii, et ninast veri väljas. Vot oli hea trenn! Esimest korda sõitsime trapetsikujulisel rajal, mis oli iseenesest päris hea vaheldus lühirajal otse üles ja alla kütmisele. Ja muidugi kolmapäevakute pooltuuleotsadele.

Aga esimene võistluspäev algas laupäeval jällegi plekiselt. Suisa nii plekiselt, et isegi Virvet polnud. Pärast kahetunnist kail istumist sai meil aga villand ja otsustasime merele minna. Samal ajal lahkusid ja Matvere ja Tätte ümber palli sõitma ja kogu võistlev laevastik kamandati kohustuslikus korras neid saatma. Ja selle suure saatmise käigus unustati ära, et meil oleks võrdlemisi oluline saada ikkagi võimalikult palju sõite kirja. Nii tuligi tuul ja laevastik oli kuskil kaugel kaugel. Kohtunikud ja poipaadid samuti. Meie tuulutasime aga oma uut spinni ja katsusime krüssunurki. Igatähes möödus nii terve tund ehk peaaegu tühe terve võistlussõidu kestvus enne kui märgid maha saadi ja starti anti.

Ja start tuli. Ja sõit läks. Mitte niiväga just krüss, kuid just allatuule otsad. Krüssuga oli üks hirmus loterii. Kord võitsid need, kes läksid Tallinna poole, kord need, kes Miiduranna poole. Ja no andke andeks, minu mõistus küll seda ennustada ei osanud kust nüüd see keeramine tuli. Aga vahest vedas ka :-) Näiteks sellel esimesel sõidul. Ja nii olimegi suisa kolmandana finišis Edasi ja Leila järel. Aga nii nagu juba sel aastal kombeks saanud tuletas Jahtklubide Liidu auväärt Juhatus ennast meelde ja... Performance Line. Palliga möödusid Merihunt ja Viru. Hõissa Minni, ORC IV kiireim paat lühirajal... Mäletatavasti peame ka Stella II-st kiirem olema. no see selleks. Laupäeva järgmiseks tipphetkeks oli see, et me unustasime enne märki spinni külge panna, viskasime selle kinnitamisel üle parda vett sõeluma visata. Eimidagi, spinn veest välja, kajutisse, ruttu teine spinn külge. Siis aga tabas šokk, et vana spinniga küll selliseid luhvamismanöövreid ei tee ja sama käiku ei hoia... No eks me olime natuke halval positsioonil ka ja segatud tuules. Nii oligi tulemuseks eriti tagasihoidlik 9. koht 12 seas. Palliga möödusid Lagle ja Carol.

Pühapäeval oli juba tuult natuke rohkem. Stardid olid meil kaunis head ja krüssus läksime nii kuidas jumal juhatas. Kord hästi, kord halvasti. Kuna nelja sõidu peale oli kokku 8 krüssuotsa, siis ei mäleta sellest enam midagi. Mis aga oli positiivne, oli spinniotsade käik. Ei mäleta ühtegi allatuule otsa, kus me vähemalt kahte skalpi poleks võtnud. Ühel hetkel leidsime kogu grupi tuumiku (me ei räägi siin hetkel Edasist ja Leilast, kes eest ära olid rebinud) enda ees. Märgikursil kaunis nüril nurgal. Tuul vaikis. Halssisime ja võtsime kursi märgist sootuks eemale, Miiduranna sadama poole. Pärast mõningast emotsionaalselt rasket kihutamist halssisime tagasi ja läksime märki juba päris terava nurga all. Ja hopsti kogu kambast mööda. Ja nii nibin nabin veel, et viimasel hetkel rebisime Tuulelaulust vabalt ette ja ilusti märki.

See pilt ei sobi üldse konteksti ja on teisest sõidust kui ülalpool kirjeldatu :)
Hea ju kui on, mida meenutada. Lõpptulemus oli nagu oli. Aga meil olid omad head hetked ja ilusad manöövrid. Kindlasti saime kõvasti harjutada. Ja konkurents oli võimas. Ka teistes gruppides olid osad paadid suisa Pärnust kohale tulnud. Elame näeme kas meie keskpärased tulemused lõppkokkuvõttes Avamere Karika arvestuses ka mingi ilusa numbri kokku teevad.

Ahjaa, seekordselt supernädalavahetuselt tulime seeriaga 5-9*-9-4-8-8 tagasi 7. kohaga. Mille üle me oleme vägagi uhked - suutsime ju ometi edestada mitmeid tunduvalt kiiremaid ja kogenenumaid paatkondasid!

Kommentaarid