Kuidas edasi?

Meenutusi hooajast 2010

Võttis ikka aega see hooaja kokkuvõtte kirjutamise alustamine. Peaasjalikult muidugi seetõttu, et pärast niivõrd edukat hooaega ei oska enam välja mõelda kuidas edasi liikuda ja samas taktis arenema jääda.

Aga hooajast 2010. Me ei seadnud omale väga silmipimestavaid eesmärke. Olime ju terve 2009.a. hooaja virelenud viimase ja eelviimase koha piiri peal, aegajalt vaid Enelit ja Vesilennukit võites. Poodiumikohale olime sattunud vaid siis, kui oli kas a) 3 osavõtjat või b) ainult 3 paati, kes oskasid valida kumba pidi ümber Naissaare sõita. St siis olime saanud kaks 3. kohta. Oli see ju ka meie kõige esimene hooaeg koos purjetades. Igatähes oli meil kindel eesmärk rohkem trenni teha ja kõvemini pingutada, kui Eneli ja Vesilennuk, ning neid sedaviisi ka edestada. Kahjuks muidugi ei saanud Vesilennuki meeskond oma uut paati, Astraiat, kuidagi käima ja rajal me seetõttu väga tihti ei kohtunudki. Eneliga oli hooaja lõpupoole üha enam ristumisi, kuid ka neil olid probleemid. Kapten oli hõivatud juurdekasvu kasvatamisega ja meeskond oli pidevad muutumises. Seega üldkokkuvõttes kaotasime neile mõlemile vaid üksikud korrad. Eesmärgiks oli ka Muhu Väina Regatil esimese 50% sisse tulla. Selle koha pealt on mul palju vabandusi, peaasjalikult täieslikult ebaõnnestunud viimane etapp ning uus palliarvestus... Vana palliarvestusega oleksime ka samade tulemustega julgelt 50% sisse mahtunud. Niiet eesmärkide põhjal justkui täitsa 50/50 hooaeg?

Ei. 2010 osutus siiski natuke edukamaks, kui seda kuidagi oleksime suutnud ennustada. Kui ma nüüd ei eksi, siis sai kõik alguse siit:



Suveöö rahvaregatilt saime oma päris esimese võidu. Kahjuks küll muidugi ka ainsa. Aga tunne oli võimas ja motivatsiooni jagus.

Lõppkokkuvõttes sõitsime välja 13 poodiumikohta:

I koht
Suveöö Rahvaregatt

II koht
Rannarootsi Regatt
Tallinn-Prangli Regatt
3x KJK Delfi Kolmapäevaregatt

III koht
Hooaja avaregatt
6x KJK Delfi Kolmapäevaregatt

Sinna otsa jäi veel päris pirakas arv neljandaid kohti ning muid häid tulemusi, mille üle häbeneda oleks patt. Eriti vahva kemplemine oli meil mitu korda Blancaga, kus KJK kolmapäevakutel jäime 19 stardi kokkuvõttes sama punktisummaga viiendaks ning Blanca sai kõrgema individuaalse tulemuse eest 4. koha. Tegelikult oli meil vist isegi punkte rohkem, kuid meil tuli mahaarvamisi, Blancal arvati maha nulle. Lisaks oli meil suvel veel "Mitteametlik veerandtonniste MM", kus jäime samuti Blancale alla täpselt null punkti ning pidime leppima 4. kohaga. Tol korral olid meil isegi kõrgeimad skoorid samad. Blancal oli paremuselt teine või kolmas skoor parem... Aga kui päris aus olla, siis hooajal 2010 oli Blanca meeskond meis tõesti üle.

Milleni me hooajaga 2010 jõudsime oli see, et me suudame sõita esikolmikus. Teoreetiliselt suudaks me isegi võita. Me lihtsalt ei oska oma võimalusi veel realiseerida. Aga lihtsalt 3.-4. koha peale mängimine ei tundu ka enam päris see. Midagi tuleb ette võtta. Midagi, mis võimaldaks meie tulemustel samamoodi edasi areneda nagu nad viimase kahe aastaga seda teinud on. Aga me ei suuda seda üksi. Kõik alternatiivid, mis võiksid meid järgneva kahe aastaga viia Eesti Meistritiitlile, on meile natuke üle jõu käivad. Ja kusjuures neid alternatiivseid ideid ja ravimeid on meil mitmeid. Kui tead kedagi, kes oleks nõus õla alla panema, või oled ehk seda ise nõus tegema - anna endast julgelt märku! Kontakt: andres @minni.ee.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Suured plaanid poisid, aga eesmärgid peavad muidugi olema. Olgu meelde tuletatud, et Leilal võttis Muhu Väina medali saamine 10a aega.
Andres ütles …
Tegelikult ei tasu üldse sel teemal arutleda kui saavutatav see siht on. Peaasi, et on siht ja sihipärane tegutsemine. Kui me võtaks omale eesmärgiks 8 aasta pärast poodiumile saada, siis suure tõenäosusega rasvuksime enne ära ja paat pudeneks juppideks. Tuleb pingutada kuni veel noored oleme :)