Eile osalesime uue paadiga esimesel kolmapäevakul. Ja kui päris aus olla, siis oli see minu jaoks alles teine kord paat konkurentidega joonele panna. Kessu ja Rannarootsi olid vastavalt ühe ja kahe konkurendiga. MV viimasel etapil oli kaardipakk kaunis laiali ja ega ei saanudki täpselt aru mis edu või ebaedu tingis. Suures osas tuli seal selles ainsas pisikeses krüssus suurte paatide tuuleauke ära kannatada ja kuidagi pea olematus (lõpuks maksimaalselt 2m/s) tuules märgini nillida.
Eile oli aga krüssu juba oluliselt rohkem. Kõigepealt pisikene törts vastutuulde pandud lisamärgini ning seejärel Katariinast vastavalt kord Kuuli Munani kord Finišisse Pirita sadama muulide otsas. Võib tekkida küsimus, et miks ma ainult krüssust räägin - eeskätt seetõttu, et allatuult ja vabatuult on juba natuke sõidetud ka ja teada on, et pärituult liigume täiesti ORC III grupi vääriliselt.
Esimeses pikemas krüssus saime kohe mitu minutit vastu pükse, kui otsustasin Kuuli Munale läheneda mere poolt. Hetk varem oli just seal tuult olnud. Tagasiteel aga meile seda enam ei jätkunud. Õnneks polnud me aga oma hädas üksi seltsiks olid J/80 Nautilus ning Beneteau First 31.7 Seabird. Seega oli võimalik kellegi järgi kõrgust ja kiirust ikkagi sättida. Maha me ei jäänud, pigem läksime alguses Seabirdist natuke kõrgemale. Kui tuli aga hetk kalda poole pautida, siis tegime seda natuke enne konkurente. Selleks ajaks kui purjed paigas ja kõik mehed poordil olid aga konkurendid imekombel vahe kahekordistanud ning jäi vaid üle peast kinni hoida. Kui keegi teab mis me valesti tegime siis palun jagage minuga ka :-)
Spinniotsal võtsime jälle Nautilusele ja Seabirdile veidi järgi. Ridas 35 Tessa, Ridas 31 Enel ning Ridas 35 Vividor olid aga juba liiga koleda vahe sisse sõitnud. Viimasel krüssul sõitis Seabird end aga liiga kalda alla ja selle tulemusena olid nad finiši eel meil juba pea kiviga visata. Nautilus jäi aga korrigeeritud ajas meist 20 sekundit ettepoole. Kusjuures need kakskümmend oleks julgelt 10-kordselt meie olnud, kui me poleks iga jumalama spinnihalsiga oma uue roosa korralikult ümber vöörstaagi keeranud. Harjutamise asi. Trenni pole ju see aasta veel kordagi teinud. Vööris oli ka hoopiski kapten ise, kuna mõlemad tavapärased olid eile hõivatud. Kes rasedusega, kes tööga.
Nüüd aga korraks tulemuste juurde. Iseenesest meil väga halb sõit ei olnud ja juurde oleks võinud pressida vaid mõned minutid, mis krüssus raja poole valikuga hävisime. Siiski poleks aga sellest kuidagi piisanud võidu võtnud Tessa edestamiseks, kellest olime korrigeeritud ajas 4 minutit maas. Nautiluse ja Vividoriga oleks olnud teoreetiline šanss edukaks palliarvestuseks. Teisalt jällegi oli meie jaoks eile ideaalne ilm. Suurte paatide suuremad kerekiirused ei tulnud vähese tuule tõttu veel mängu. Veidike kõvema tuulega läinuks asjad meie jaoks aga kordades nigelamaks.
Kokkuvõttes on elu ORC III grupis ilmselgelt raskem kui ta seda ORC IV grupis oli. Selle tõestamiseks võiks näiteks võrrelda finišiprotokollides korrigeeritud aegu, rada oli seekord gruppidel sama. III grupis olime tagantpoolt teised, IV grupis oleks aga täpselt sama sõit taganud eestpoolt teise koha. Tunne on, nagu ei oleks ei liha ega kala. Purjepindala ja kerepikkuse poolest IV grupp. Kerekuju ja disaini ning palli poolest III grupp. IV grupis oleks vanemate paatide seas teatav eelis, III grupis võib alates 6m/s puhuva tuule korral igasugused poodiumiunistused maha matta. Elame näeme mis edasi saab. Vaja veel meeskonnatööd, purjetrimmi kui ka paati ennast veidi lihvida. Kõigist nimetatutest on veel võimalik tublisti kiirust välja pigistada.
Eile oli aga krüssu juba oluliselt rohkem. Kõigepealt pisikene törts vastutuulde pandud lisamärgini ning seejärel Katariinast vastavalt kord Kuuli Munani kord Finišisse Pirita sadama muulide otsas. Võib tekkida küsimus, et miks ma ainult krüssust räägin - eeskätt seetõttu, et allatuult ja vabatuult on juba natuke sõidetud ka ja teada on, et pärituult liigume täiesti ORC III grupi vääriliselt.
Esimeses pikemas krüssus saime kohe mitu minutit vastu pükse, kui otsustasin Kuuli Munale läheneda mere poolt. Hetk varem oli just seal tuult olnud. Tagasiteel aga meile seda enam ei jätkunud. Õnneks polnud me aga oma hädas üksi seltsiks olid J/80 Nautilus ning Beneteau First 31.7 Seabird. Seega oli võimalik kellegi järgi kõrgust ja kiirust ikkagi sättida. Maha me ei jäänud, pigem läksime alguses Seabirdist natuke kõrgemale. Kui tuli aga hetk kalda poole pautida, siis tegime seda natuke enne konkurente. Selleks ajaks kui purjed paigas ja kõik mehed poordil olid aga konkurendid imekombel vahe kahekordistanud ning jäi vaid üle peast kinni hoida. Kui keegi teab mis me valesti tegime siis palun jagage minuga ka :-)
Spinniotsal võtsime jälle Nautilusele ja Seabirdile veidi järgi. Ridas 35 Tessa, Ridas 31 Enel ning Ridas 35 Vividor olid aga juba liiga koleda vahe sisse sõitnud. Viimasel krüssul sõitis Seabird end aga liiga kalda alla ja selle tulemusena olid nad finiši eel meil juba pea kiviga visata. Nautilus jäi aga korrigeeritud ajas meist 20 sekundit ettepoole. Kusjuures need kakskümmend oleks julgelt 10-kordselt meie olnud, kui me poleks iga jumalama spinnihalsiga oma uue roosa korralikult ümber vöörstaagi keeranud. Harjutamise asi. Trenni pole ju see aasta veel kordagi teinud. Vööris oli ka hoopiski kapten ise, kuna mõlemad tavapärased olid eile hõivatud. Kes rasedusega, kes tööga.
Nüüd aga korraks tulemuste juurde. Iseenesest meil väga halb sõit ei olnud ja juurde oleks võinud pressida vaid mõned minutid, mis krüssus raja poole valikuga hävisime. Siiski poleks aga sellest kuidagi piisanud võidu võtnud Tessa edestamiseks, kellest olime korrigeeritud ajas 4 minutit maas. Nautiluse ja Vividoriga oleks olnud teoreetiline šanss edukaks palliarvestuseks. Teisalt jällegi oli meie jaoks eile ideaalne ilm. Suurte paatide suuremad kerekiirused ei tulnud vähese tuule tõttu veel mängu. Veidike kõvema tuulega läinuks asjad meie jaoks aga kordades nigelamaks.
Kokkuvõttes on elu ORC III grupis ilmselgelt raskem kui ta seda ORC IV grupis oli. Selle tõestamiseks võiks näiteks võrrelda finišiprotokollides korrigeeritud aegu, rada oli seekord gruppidel sama. III grupis olime tagantpoolt teised, IV grupis oleks aga täpselt sama sõit taganud eestpoolt teise koha. Tunne on, nagu ei oleks ei liha ega kala. Purjepindala ja kerepikkuse poolest IV grupp. Kerekuju ja disaini ning palli poolest III grupp. IV grupis oleks vanemate paatide seas teatav eelis, III grupis võib alates 6m/s puhuva tuule korral igasugused poodiumiunistused maha matta. Elame näeme mis edasi saab. Vaja veel meeskonnatööd, purjetrimmi kui ka paati ennast veidi lihvida. Kõigist nimetatutest on veel võimalik tublisti kiirust välja pigistada.
Kommentaarid