Täna pandi meile jälle suurepärane rada maha. Esialgu paistis, et ühe halsi krüss Russalkale ja siis ümber stardiliini poi muulide vahelt sisse, koju tagasi. Aga kuna Russalka all tuul keeras ja silm päris nii täpne ei olnud, pidi paar kaablit ikka teisel halsil ka sõitma. Aga päris purjespordiks sellist rada on nüüd raske kutsuda. Võibolla kord aastas, kuid mitte üle sõidu nagu meil.
Sõidust ka. Start nagu ikka suurte kolakate vahel ja segatud tuules. Pautisime esimesel võimalusel mere poole ja vabasse tuulde. Sellel halsil läks sõit kuidagi eriti hästi. Aga ei olnud mõtet ka kohe esimese 7 võistlusminuti sees hakata ülekrüssuga riskima. Aga peagi tuli Matilde ja pani meile korraliku silmaka. Tampis käigu kinni ja pidime paariks minutiks üles pautima. Siis aga kadus tuul ära. Täitsa nagu vastu seina oleks sõitnud. Üks hetk naudid stabiilset 5.8 sõlme, mis kohati 5.9 lubab ja siis järsku kõmm alla 5. Igatähes olid vabat tuult saanud paadid natuke paremini hakkama saanud ja Russalka juures olid positsioonid juba paika loksunud. Võtsime märgi kohe Matilde järel. Meist tahapoole jäid veel Triini ja Maori. Spinniotsal saime Matildega täitsa eri raja äärtest järgi Vividorile ning koondprotokollis ka mööda. Viimasel pisikesel otsal, jällegi enam vähem ühe halsi krüssul, suutsime maha mängida võimaluse Matildet füüsiliselt edestada. Palliga edestasime neid muidugi kindlalt - finišeerusime 40 sekundit hiljem.
No ja nii oligi. Keskpaika. Protokollis neli paati ees, neli paati selja taga. Vähemalt oli tunne kindlam trimmi osas ja eelmise nädala trenn ning hilisem trimmipiltide analüüs kandsid vilja. Või vähemalt tunne oli parem. Uus paat on ikka teistsugune. Kogu kiirus on groodis kinni. Ja soodikäsi peab olema hell. Mitte nagu Polarisel, kus surusid julgelt kaks jalga vastu tõmmasid kuis suutsid. Ju vist on mõtleva inimese paat :-)
Sõidust ka. Start nagu ikka suurte kolakate vahel ja segatud tuules. Pautisime esimesel võimalusel mere poole ja vabasse tuulde. Sellel halsil läks sõit kuidagi eriti hästi. Aga ei olnud mõtet ka kohe esimese 7 võistlusminuti sees hakata ülekrüssuga riskima. Aga peagi tuli Matilde ja pani meile korraliku silmaka. Tampis käigu kinni ja pidime paariks minutiks üles pautima. Siis aga kadus tuul ära. Täitsa nagu vastu seina oleks sõitnud. Üks hetk naudid stabiilset 5.8 sõlme, mis kohati 5.9 lubab ja siis järsku kõmm alla 5. Igatähes olid vabat tuult saanud paadid natuke paremini hakkama saanud ja Russalka juures olid positsioonid juba paika loksunud. Võtsime märgi kohe Matilde järel. Meist tahapoole jäid veel Triini ja Maori. Spinniotsal saime Matildega täitsa eri raja äärtest järgi Vividorile ning koondprotokollis ka mööda. Viimasel pisikesel otsal, jällegi enam vähem ühe halsi krüssul, suutsime maha mängida võimaluse Matildet füüsiliselt edestada. Palliga edestasime neid muidugi kindlalt - finišeerusime 40 sekundit hiljem.
No ja nii oligi. Keskpaika. Protokollis neli paati ees, neli paati selja taga. Vähemalt oli tunne kindlam trimmi osas ja eelmise nädala trenn ning hilisem trimmipiltide analüüs kandsid vilja. Või vähemalt tunne oli parem. Uus paat on ikka teistsugune. Kogu kiirus on groodis kinni. Ja soodikäsi peab olema hell. Mitte nagu Polarisel, kus surusid julgelt kaks jalga vastu tõmmasid kuis suutsid. Ju vist on mõtleva inimese paat :-)
Kommentaarid