Kui I grupis kaotas Olympic Online Premiumile täna 2 sekundiga, siis meil nii hästi ei läinud. Suuremast õnnest jäi puudu 50 sekundit rohekm. Täpselt niipalju eraldas meid poodiumikohast. Ning neid kohti kus me need 52 sekundit nagu siusipsti oleksime võtnud oli kõvasti.
Kõigepealt tuleb tunnistada, et kõigi asjade ise tegemine on VÄGA halb idee. Kui ikka õues puhub, siis lihtsalt ei jõua. Nii sai ka täna jälle pool fleeti naerda, et küll see Minni oli ikka kreenis. No muidugi me oleme kreenis kui kapten ei oska tööd jaotada ning groodi ja fokasoodi peale eraldi inimesi panna :-) Aga eks meil ole seal ka sügavamaid põhjuseid. Iga jumalama sõit on meil eri meeskond. Nii võibki ette tulla, et ühe mehe käes on pinn, ühe käes kõik otsad nii klaverilt kui vintsidelt ja stopperitelt ning 3 meest istuvad nagu kukulinnud. Ilmselgelt on tegu kapteni möödapanekuga mitte ei ole viga linnukestes õrrel. Kõik on ju täiskasvanud mehed ning suudaks toimetada vastavalt vajadusele. Iseasi on see mitu korda enne läbi peab tegema, et see iseseisev toimetamine vilja kannaks. Trenni oleme see aasta ju suisa ühe korra teinud. Ja kelle süüs see on? Tahaks vabandada ja nutta, et vastsündinud laps ja tont teab mida veel. Tegelikult saaks trenni ka tehtud kui motivatsioon paigas oleks. Väikelaste emasid on alati võimalik unerahuga ära osta ;-)
Aga mida siin jahuda, sõidust ka. Start oli meil nagu tavaliselt kõige nigelam kogu fleedis. Läksime vasakuga kõigi tagant läbi. Vähemalt saime täiskiirusega üle liini. Kaotus parimatele - vähemalt 40 sekundit. Krüssus esimesse vastutuule märki suutsime siiski kambal sabas püsida ning olime end eelviimaseks ja Maori ette pressinud.
Puhus kõvasti. Meie ei tea kui kõvasti puhus aga ma pakun, et julgelt üle 8m/s. Igatähes oli rõõm ägedast spinniotsast üürike - glisseerimiseks laineid ei olnud ning brass oli ümber spinnipoomi sõlmes. Selle tulemusena oli spinni halsin urk ca 70-90cm poomist eemal ja töllerdas ringi nii kuidas ise heaks arvas. Ei läinud eriti hästi ning tunnetus oli halb. Esmakordselt näitas Maori oma eeliseid - 400kg kergem kaal ning 10% suurem spinn aitasid neid siiski meie kõrvale. Märgiks oli seis eesolijatega enamvähem sama. Maori eksis spinni alla võtmisega ning saime temast jälle mitme paadipikkusega mööda. Krüssus tegelesime spinni pakkimise ja õige trimmi leidmisega. Seekord oli krüssuots vähe pikem, Kuuli muna juurest tagasi kohtunike pandud lisamärgini. Kuna aga tuul puhus endiselt isuga, ja iga paudiga lendas mees kajutis koos pakitava kraamiga ringi nagu kaltsunukk, siis jõudis vöörimees tagasi kallutama umbes selleks hetkeks kui tuli poom uuesti üles panna. Krüssus hävisime peaasjalikult Tessale ja Enel'ile. Nautilus ja Seabird said mõlemad ca 5 paadipikkust. Pole paha arvestades, et 85kg oli poordilt puudu. Maori oli aga täiesti ära kadunud. Mitmeid ja mitmeid minuteid maha jäänud. Pakun 3-4. Kaotus poordipeki puudumisest - vähemalt 30 sekundit.
Spinniotsal midagi vägevat ei juhtunud peale tuule keeramise. Halssima ei pidanudki ja tundus tore idee spinn alla võtta ning seejärel siis otse märgis halssida ning teravaks minna. Asjad jäid aga läbi mõtlemata ning meeskond ei saanud korrektseid ja õigeaegseid korraldusi. Tulemus - vähemalt 60 sek hävingut. foka lehvis lahtise soodiga, paat oli kreenis, inimesed jooksid ringi, spinnipoomid välkusid, kõlas ebatsensuurseid asju. Mitte otseselt kellegi suunas vaid teemal miks see kõik just nii peab olema. Maoril läks veel halvemini. mingi hetk olid nad veel allatuuleotsal ilma spinnita vööriga vastu tuult. Mis seal toimus - ei tea. Meie igatähes kaotasime selle koleda lehvimisega kõvasti kõrgust Seabirdi suhtes ning kaugust Nautiluse suhtes. Ka trimm lonkas ning kõrgust hävisime veel ka pärast paadi tööle saamist. Vähemalt suutsime korrektselt finišeeruda ja teha millimeetri pealt õigeaegne paut, et jõuda jõevoolu ja vaikse tuule sisse maksimaalse tempoga. Seabird ja Matilde meie ees pidid kõvasti pressima. Vot Matilde unustasin juba ära. Igatähes oli ta meist suurema osa sõidust täpselt sama kaugel. Ei läinud eest ära, ei jäänud maha. Nurk oli veidi kehvem kui meil, kuid selle eest oli korralikult kiirust. Üldiselt tundub, et nad olid krüssus täna oluliselt paremad kui tavaliselt. Au ja kiitus. Küll üks päev suudame meie ka korralikult ja paadi võimetele vastavalt krüssu sõita.
Aga tulles tagasi meeskonnatöö juurde, siis vähemalt minuti hävisime krüssus sellega, et grootsoodi ja foka peal oli sama mees. Üks mees lasi soodi lahti, tõmbas peale, trimmis, sättis leitvaageni ja kõike muud. Sel ajal kui aga grootsoot käest pandi ja alla pardasse trimmima mindi oli paat jälle lapiti. Ega võistlusõhinas taba kui palju sellega hävid, kuid takkajärgi pakun, et siia läks jällegi vähemalt 30-50 sekundit. Neid kordi oli ikka palju.
Mis me kokku saime - oleksime võinud kuni 2 minutit varem finišis olla. Aitab vaid trenn ning kapteni käest otsade ära korjamine. Võibolla oleks täna ka veidi lamedam groot aidanud. Aga mis me siis vaikse ilmaga jälle teeks?
Kõigepealt tuleb tunnistada, et kõigi asjade ise tegemine on VÄGA halb idee. Kui ikka õues puhub, siis lihtsalt ei jõua. Nii sai ka täna jälle pool fleeti naerda, et küll see Minni oli ikka kreenis. No muidugi me oleme kreenis kui kapten ei oska tööd jaotada ning groodi ja fokasoodi peale eraldi inimesi panna :-) Aga eks meil ole seal ka sügavamaid põhjuseid. Iga jumalama sõit on meil eri meeskond. Nii võibki ette tulla, et ühe mehe käes on pinn, ühe käes kõik otsad nii klaverilt kui vintsidelt ja stopperitelt ning 3 meest istuvad nagu kukulinnud. Ilmselgelt on tegu kapteni möödapanekuga mitte ei ole viga linnukestes õrrel. Kõik on ju täiskasvanud mehed ning suudaks toimetada vastavalt vajadusele. Iseasi on see mitu korda enne läbi peab tegema, et see iseseisev toimetamine vilja kannaks. Trenni oleme see aasta ju suisa ühe korra teinud. Ja kelle süüs see on? Tahaks vabandada ja nutta, et vastsündinud laps ja tont teab mida veel. Tegelikult saaks trenni ka tehtud kui motivatsioon paigas oleks. Väikelaste emasid on alati võimalik unerahuga ära osta ;-)
Aga mida siin jahuda, sõidust ka. Start oli meil nagu tavaliselt kõige nigelam kogu fleedis. Läksime vasakuga kõigi tagant läbi. Vähemalt saime täiskiirusega üle liini. Kaotus parimatele - vähemalt 40 sekundit. Krüssus esimesse vastutuule märki suutsime siiski kambal sabas püsida ning olime end eelviimaseks ja Maori ette pressinud.
Spinniotsal midagi vägevat ei juhtunud peale tuule keeramise. Halssima ei pidanudki ja tundus tore idee spinn alla võtta ning seejärel siis otse märgis halssida ning teravaks minna. Asjad jäid aga läbi mõtlemata ning meeskond ei saanud korrektseid ja õigeaegseid korraldusi. Tulemus - vähemalt 60 sek hävingut. foka lehvis lahtise soodiga, paat oli kreenis, inimesed jooksid ringi, spinnipoomid välkusid, kõlas ebatsensuurseid asju. Mitte otseselt kellegi suunas vaid teemal miks see kõik just nii peab olema. Maoril läks veel halvemini. mingi hetk olid nad veel allatuuleotsal ilma spinnita vööriga vastu tuult. Mis seal toimus - ei tea. Meie igatähes kaotasime selle koleda lehvimisega kõvasti kõrgust Seabirdi suhtes ning kaugust Nautiluse suhtes. Ka trimm lonkas ning kõrgust hävisime veel ka pärast paadi tööle saamist. Vähemalt suutsime korrektselt finišeeruda ja teha millimeetri pealt õigeaegne paut, et jõuda jõevoolu ja vaikse tuule sisse maksimaalse tempoga. Seabird ja Matilde meie ees pidid kõvasti pressima. Vot Matilde unustasin juba ära. Igatähes oli ta meist suurema osa sõidust täpselt sama kaugel. Ei läinud eest ära, ei jäänud maha. Nurk oli veidi kehvem kui meil, kuid selle eest oli korralikult kiirust. Üldiselt tundub, et nad olid krüssus täna oluliselt paremad kui tavaliselt. Au ja kiitus. Küll üks päev suudame meie ka korralikult ja paadi võimetele vastavalt krüssu sõita.
Aga tulles tagasi meeskonnatöö juurde, siis vähemalt minuti hävisime krüssus sellega, et grootsoodi ja foka peal oli sama mees. Üks mees lasi soodi lahti, tõmbas peale, trimmis, sättis leitvaageni ja kõike muud. Sel ajal kui aga grootsoot käest pandi ja alla pardasse trimmima mindi oli paat jälle lapiti. Ega võistlusõhinas taba kui palju sellega hävid, kuid takkajärgi pakun, et siia läks jällegi vähemalt 30-50 sekundit. Neid kordi oli ikka palju.
Mis me kokku saime - oleksime võinud kuni 2 minutit varem finišis olla. Aitab vaid trenn ning kapteni käest otsade ära korjamine. Võibolla oleks täna ka veidi lamedam groot aidanud. Aga mis me siis vaikse ilmaga jälle teeks?
Kommentaarid