Ükskord keegi Delfi spordiuudistes kirjutas, et jube hea oli ikka tänane KJK kolmapäevak, ei pidanud kaua merel loksuma ja sai ruttu ära purjetatud. Ilmselgelt ei olnud kirjatsura ise purjetaja, kuna meile üldiselt merel meeldib. Täna toimunud KJK Sügisregatil sai suisa kolm tundi purjetada. Ja see oli päris vahva kõigi nende "jube-ruttu-koju-magama" kolmapäevakute kõrval, mida me viimasel ajal näinud oleme. Ka rada oli väga hea. III grupp krüssast stardist Kuuli Muna juurde, sealt spinniga Katariina kai märki, seejärel uuesti krüss ning laevatee teljepoi (seesama mis asub otse keset liikluseraldusskeemi), siis otse allatuules Russalka juurde ja sealt ühel halsil sadamasse. Muulide vahelt sisse keerates tuli aga veel vallata ka ning seal tõmbasime suisa spinni üles kuna finiš oli seekord jõe peal mitte muuli otsas. Kunagi ei tea kas need mõni minutit mis jõel pisikese fokaga allatuult tiksud võivad finišiprotokollis saatuslikuks saada.
Igatähes - mingeid riske me ühelgi otsal ei võtnud. Esimeseks märgiks olime Maori pikalt maha raputanud ning sabas Vividoril. Sõsarlaevad Brigitta ja Enel olid natuke eespool. Eks nad muidu oleks käiguga rohkem eest ära läinud, kuid pressisime end rohkem Miiduranna sadama alla (natuke veel ja oleks akvatooriumi sisse krüssanud) ning see hoidis meid enamvähem pildil.
Teisel otsal Katariina kaile toimus neil väike müdistamine ja Brigitta sai Enelist mööda. Vahed Vividori ning Õdede Ridas 31-dega jäid suures joones samaks. Võibolla läksid 31-d mõne minuti eest ära. Maori kadus aga juba ahtrist selga sadanud veerandiste sisse ära ja valgete spinnide seas on valget spinni kaunis raske eraldada. IV grupi liidrid olid muuseas eriti kavalad ning läksid vääääga väga kalda alt esimesse märki ning olid sinna jõudes meile, kes me keskpaika lahte hoidsime, kõvasti järgi tulnud. Eriti julge oli Priit Põldmaa Leilaga - nemad panid esimesse märki vist kahe paudiga. Üks pärast starti ja teine kuskil Merivälja muuli juures. Ütleks, et see on päris riskantne värk. Seekord oli aga käsi kullas ja sama värvi medal rinnas.
Igatähes tuli pärast Katariina märki krüss ja see läks meil täitsa enamvähem. Vahepeal sõitsime koos Eneliga kuskile tuuleauku. Tuli tükk aega kannatada enne kui kiirusenumbrid jälle üle 5 sõlme hakkasid minema. Manööver spinni heiskamiseks läks suurepäraselt ja pikal otsal nr 5 märgist ehk laevatee teljepoist Russalkani kulus vaikselt. Tuul väga palju ei kruttinud ja püüdsime kuidagi Vividori ning Eneli sabas püsida. Pigem siiski Eneli kuna Vividor läks Miiduranna poolt äärest ühe halsiga. Meie aga keskpaika lahte, ca 3 halsiga. Päris sabas ei püsinud, märgiks olime Vividorist ja Enelist ligi minuti maha jäänud. Brigitast ei räägi eriti seetõttu, et see oli ennast enamvähem täpiks sõitnud. Ja vähe sellest - sõitis otse alla tuult ning ei hävinud. Tõsine respekt! Ma mõtlesin, et seda oskab ainult Priit.
Siis tuli aga vabatuule ots muulide vahele, mil Vividor ja Eneli leidsid teineteist ning otsustasid hoopis luhvates eemale krüssata. Mitte küll liiga palju. Või olid seal mingid muud põhused. Igatähes sõitsime selle viimase otsaga ligi 2 minutit tasa. Tasub meeles pidada, et need minu pakutud täpsed andmed nagu ka toosama 2 minutit ei ole muuseas väga täpsed. Ma küll püüan kella vaadates minutid ja sekundid meelde jätta ja ütlen nad kõva häälega ka teistele meeskonnaliikmetele välja öelda, ent tihtipeale ei tule pärast omal märgis meelde seda korrata ja vahe arvutada. Siis tuleb aga arvutused teha pärast märgivõttu ja kiiruga peast korrigeerides ning tulemuseks ongi see, et hea, kui minuti täpsusega saab. Või kahe.
Aga need minutid mis me merel lugesime läksid ikkagi asja ette. St minutid ise mitte nende lugemine. Finišis olime korrigeeritud ajas Brigittast 3 minutit maas ja Enel'ist 3 minutit ees.Vividori edestasime korrigeeritud ajas aga suisa 5 minutit. Niiet hõbe kaelas ja hiiglasliku teemandi sarnane klaasist asi Boutique Caprice'ilt auhinnariiulil. Aga kulinad kulinateks - täna oli raudselt selle sügise seni kõige toredam purjetamine ;-)
Igatähes - mingeid riske me ühelgi otsal ei võtnud. Esimeseks märgiks olime Maori pikalt maha raputanud ning sabas Vividoril. Sõsarlaevad Brigitta ja Enel olid natuke eespool. Eks nad muidu oleks käiguga rohkem eest ära läinud, kuid pressisime end rohkem Miiduranna sadama alla (natuke veel ja oleks akvatooriumi sisse krüssanud) ning see hoidis meid enamvähem pildil.
Teisel otsal Katariina kaile toimus neil väike müdistamine ja Brigitta sai Enelist mööda. Vahed Vividori ning Õdede Ridas 31-dega jäid suures joones samaks. Võibolla läksid 31-d mõne minuti eest ära. Maori kadus aga juba ahtrist selga sadanud veerandiste sisse ära ja valgete spinnide seas on valget spinni kaunis raske eraldada. IV grupi liidrid olid muuseas eriti kavalad ning läksid vääääga väga kalda alt esimesse märki ning olid sinna jõudes meile, kes me keskpaika lahte hoidsime, kõvasti järgi tulnud. Eriti julge oli Priit Põldmaa Leilaga - nemad panid esimesse märki vist kahe paudiga. Üks pärast starti ja teine kuskil Merivälja muuli juures. Ütleks, et see on päris riskantne värk. Seekord oli aga käsi kullas ja sama värvi medal rinnas.
Igatähes tuli pärast Katariina märki krüss ja see läks meil täitsa enamvähem. Vahepeal sõitsime koos Eneliga kuskile tuuleauku. Tuli tükk aega kannatada enne kui kiirusenumbrid jälle üle 5 sõlme hakkasid minema. Manööver spinni heiskamiseks läks suurepäraselt ja pikal otsal nr 5 märgist ehk laevatee teljepoist Russalkani kulus vaikselt. Tuul väga palju ei kruttinud ja püüdsime kuidagi Vividori ning Eneli sabas püsida. Pigem siiski Eneli kuna Vividor läks Miiduranna poolt äärest ühe halsiga. Meie aga keskpaika lahte, ca 3 halsiga. Päris sabas ei püsinud, märgiks olime Vividorist ja Enelist ligi minuti maha jäänud. Brigitast ei räägi eriti seetõttu, et see oli ennast enamvähem täpiks sõitnud. Ja vähe sellest - sõitis otse alla tuult ning ei hävinud. Tõsine respekt! Ma mõtlesin, et seda oskab ainult Priit.
Siis tuli aga vabatuule ots muulide vahele, mil Vividor ja Eneli leidsid teineteist ning otsustasid hoopis luhvates eemale krüssata. Mitte küll liiga palju. Või olid seal mingid muud põhused. Igatähes sõitsime selle viimase otsaga ligi 2 minutit tasa. Tasub meeles pidada, et need minu pakutud täpsed andmed nagu ka toosama 2 minutit ei ole muuseas väga täpsed. Ma küll püüan kella vaadates minutid ja sekundid meelde jätta ja ütlen nad kõva häälega ka teistele meeskonnaliikmetele välja öelda, ent tihtipeale ei tule pärast omal märgis meelde seda korrata ja vahe arvutada. Siis tuleb aga arvutused teha pärast märgivõttu ja kiiruga peast korrigeerides ning tulemuseks ongi see, et hea, kui minuti täpsusega saab. Või kahe.
Aga need minutid mis me merel lugesime läksid ikkagi asja ette. St minutid ise mitte nende lugemine. Finišis olime korrigeeritud ajas Brigittast 3 minutit maas ja Enel'ist 3 minutit ees.Vividori edestasime korrigeeritud ajas aga suisa 5 minutit. Niiet hõbe kaelas ja hiiglasliku teemandi sarnane klaasist asi Boutique Caprice'ilt auhinnariiulil. Aga kulinad kulinateks - täna oli raudselt selle sügise seni kõige toredam purjetamine ;-)
Kommentaarid