Täna oli kena kaunis tuuline ilm. Mitte kõle, hall ja depressiivne, vaid päikesepaisteline ja vaid krüssus natuke jahedapoolne. Kuigi reaalselt oli õhutemperatuur vist ca 6-8 kraadi juures, ei tundnud me merel keegi külma. Tuult puhus 10m/s ja natuke peale. Mõned pagid käisid raudselt 15m/s kandis ära. Kuna aga meie Nexuse kellad on algusest peale väga segast ajanud, siis hetkel pole tuuleandurit mastiski. Seega puudus igasugune võimalus olukorda adekvaatselt hinnata.
Vahelduseks tegime täna kaunis hea stardi. Ja jälle kord jäime pildile sel hetkel, kui mööda stardiliini hiilides oma vilet ootame. Seekord on ehk soodid külgtuule jaks natuke liiga peale tõmmatud:
Pilt: KJK
Liin oli poi eelisega ja sinnapoole me rihtisimegi. Kuna start oli koos III grupiga, siis päris kõige paremaks seda pidada ei saanud, kuid IV grupi parim start oli kindlasti. Täna jälitasid meid vaid Estella ja Merihunt. Merihundist saime küll ca 3-4 paadipikkuse jagu altpoolt minema ehk umbes sama palju ette, kuid kasu ei tühjagi. Kummitasid täpselt samad mured, mis eilegi. Ausaltöeldes ei pane väga imeks ka, masti trimm oli täpselt sama. Ei jõudnud isegi midagi kruvida.Igatähes kõrgust ei suutnud me jällegi hoida. Tee või tina. Meenutab kangesti aegasid, mil alles purjetama hakkasime. Aga kuidagi pidasime ikka vastu Merihundi vastu. Mööda said nad alles täitsa Katariina all. See oli ühtlasi ka tänane ainus märk.
Kui veel enne kai äärest lahkumist olime igaks petteks spinnipoomi ülestõmbe groodi rehviotsaga asendanud, siis mingi hetk läksime täkku täis ja panime täis spinniotsad peale. Katariina märgis ka spinni üles tõmbasime. Läks nagu lepase reega. Tuult julgelt üle 10m/s ja pagiline. Aga konservatiivset joont hoides ja broachi kartes ei sõitnud me nii alla kui III grupp seda meie ees teinud oli. Ega ka Merihunt. Kes alguses ei saanud spinni üles, siis sai selle üles ja keeras ümber vöörstaagi. Jõudes aga Piritale juba kaunis lähedale tuli halsi koht ja ilma barberiteta seda teha ei julgenud. Vähemast mitte sellise tuulega. Otsustasime fokaga lõpuni sõita. Fokaga aga teatavasti sama nurka allatuult ei sõida kui spinnakeriga ning paadipikkuseda Merihundi ette sõidetud edust kadusid kohinal. Enne muule tuli aga laine, mida seni praktiliselt ei olnudki. Aga kustkohast - keegi ei tea. Korraga nii seljatagant kui otse eest. Need muulidest tagasi peegelduvad lained tegid käiguga ikka oma töö ja arsenal oli juba kajutipõhjal. Merihunt oli aga täispurjes ja spinn rõõmsalt tuult täis. Nii põrutasidki nad meist kohe pärast muulide vahelt sisse saamist mööda. aga niipea kui sisemise kivimuuli otsa poi võetud oli tuli neil teravamaks minna ja täpselt samal hetkel tuli ka pagi. Kõmmdi broachi. Nibin nabin jõudsime ahtrist läbi keerata ja mööda sõita. Täiesti ise küsimus on kui mitu meetrit neil kividesse põrutamisest puudu jäi. Võib isegi tekkida küsimus, et kas mõlemad jäid puudu või ainult üks. Imekombel said nad aga paadi tagasi kontrolli alla ja spinni alla. Kaoks oli vist ainult üks minema lennanud spinnibrass.
Meie aga finišeerisime. mõniteist sekundit Merihundi ees. Lõpuprotokollis jäi vaheks 12 sekundit meie kahjuks ja tulemuseks hõbe. See on juba oluliselt parem, kui eilne 1 minut 20 sekundit.
Eks neid kohti, kust 12 sekundit võita, oli meil palju. Kuigi kiidame oma uut rehvitavat fokat, jäi mõnel lahjemal hetkel Tallinna Sadama all jõudu veidi väheks. See foka peaks tööle hakkama alles üle 10m/s tuulega ja nii kui gramm alla selle kahe pagi vahel andis oli nagu käsipidur peal. Tunda aga oli, et teatud tuule tugevuse juures hakkas asi nurruma. Täiesti võimalik on, et meie paadile on need pisikesed fokad lainega ikkagi natuke liiga pisikesed. Genupaadid rammivad tükk maad paremini lainest läbi. Eks oma töö tegi ka fakt, et poordis kallutas vaid 2 meest. Spinnihalss jäi tegemata ja sõitsime tükk maad fokaga praktiliselt otse allatuult. Masti trimm oli raudselt vale ja kurb oli vaadata kuidas Merihunt tasa ja targu meist kõrgemale purjetas.
Kokkuvõttes oli meil väga rõõmus. Eriti spinni all stabiilselt üle 9 sõlme lennelda. Kahju on ainult enne starti ära kadunud mootori plastkaanest ehk "kopsikust". Loodame kiirkorras omale uue leida. Rõõm on ka sellest, et kõik täna üle parda pudenenud mehed ilusti veest kätte saadi. Vee temperatuur on ju +4C ja selles kaua vastu ei pea. Seega vihje kõigile - vestid selga, kui vesi külm! Kindlasti on abi ka sellest, kui viskeliin kokpitis käepärases kohas on.
Kommentaarid