Täna algas sõit kuidagi vale jalaga. Valisime ilusti stardipositsiooni valmis ja asusime jahile, kuid õnnetul kombel pressiti meid koledasti stardile natuke liiga lähedal olnud folkbootide sekka ning sinna see start läks. Stardiliin oli nii inetult viltu, et polnud väga manööverdamisruumi kui tahad kellaga samal ajal üle saada. Ainuüksi stardiga hävisime parimatele meestele vot nii palju vahemaad kui on meist taamal vasakul halsil oleva Blanca ja Astraiani:
Pärast starti tuli jutti paar valet pauti ning tulemuseks Gemma ahtri tagant läbi vallamised jne. Õnnestus nii, et siis kui tuul merel oli olime kalda pool ja siis kui tuul kalda all olime merel. Rada oli miiduranna poolt lahe otsast Russalkani, sealt tagasi kuuli muna poole ja hops finišisse. Ja tuul kallistas kallast. Vähemasti pärast Pirita jõe suuet. Meil oli kompass kuskile kaldast nii 80-100m mere poole ja küll ikka nuputasime, et kuidas Polarised üleval nii hästi edasi lähevad. Pärast ise kaldale lähemale jõudes oli pilt selge.
Märgis olime vist ca 4. Kogu grupp oli aga nii koos, et tekkis küsimus kuidas olukorrast nii välja tulla, et päris viimasena end protokollist ei leia. Füüsiliselt kõigist ette rebida me isegi ei lootnud. Aga näe õnn (või hea käik?) naeratas ning Kuuli muna juures olime juba Leila järel teised. Seejuures tegime enne märki paar päris ägedat manöövrit. Foka üles, poom alla, spinn alla ja halss. Traalipüüki oli selle graatsilise tegevuse juures minimaalselt. Peeter oli veel nii uhke enda üle. Arvas, et sääraste manöövrite eest saaks koolis viisi.
Pärast märki mürasime natuke aega arusaamatult ära vajunud grootvalli ja muude niped näpet asjadega. Keerasime ennast paar korda vastu tuult ja rabelesime. Lõpeks olime sunnitud pautima, et groot enamvähem sõiduvormis välja näeks. Siis saime aga hoo kenasti üles ning suutsime natuke veel kõigiga vahet suurendada. Silma järgi isegi päris tublisti. Leilast muidugi olime vaid paar paadipikkust ees. Aga vähemasti finišeerisime esimesena! Saavutus omaette arvestades kuidas meil seekordne kolmapäevaregatt algas. Vaadake veelkord seda ülal olevat pilti. Klikkige ja zoomige :-)
Lõpptulemusena olime 3. kohast ehk meie minimaalsest eesmärgist 14 sekundi kaugsel. 15 sekundit lühem korrigeeritud aeg oleks meid kenasti pronksile upitanud. Õnneks aga on varnast vabandusi võtta kuhu see aeg kadus. Esiteks olime täna 4-kesi. Prognoos oli, et tuul kukub 2m/s peale... Teiseks on see meie uus "5 mehe pall" ehk väinaks tehtud mõõdukiri meid kohalikel pisikestel ringidel korralikult karistama asunud. Kui enne tuli tunni peale 2 minutit või paar kopikat peale Polarisi edestada, siis nüüd on see kerkinud juba ca 3 peale. Protsentuaalselt ikka päris päris korralik pauk. Kolmandik otsas. Seega kui vähegi ikka tuult on tuleb 5 mehe kaal ära kasutada. Ceteris paribus printsiibi korral oleks täna meid viienda mehe kaal krüssus ehk piisavalt tõstnud, et need 20 medalist eraldavat sekundit kätte saada. Seega Ats on see mees kes järgmine kord õlled toob. Ja teki ära peseb :-)
Pilt: Piret Salmistu. 5 sekundit pärast starti.
Pärast starti tuli jutti paar valet pauti ning tulemuseks Gemma ahtri tagant läbi vallamised jne. Õnnestus nii, et siis kui tuul merel oli olime kalda pool ja siis kui tuul kalda all olime merel. Rada oli miiduranna poolt lahe otsast Russalkani, sealt tagasi kuuli muna poole ja hops finišisse. Ja tuul kallistas kallast. Vähemasti pärast Pirita jõe suuet. Meil oli kompass kuskile kaldast nii 80-100m mere poole ja küll ikka nuputasime, et kuidas Polarised üleval nii hästi edasi lähevad. Pärast ise kaldale lähemale jõudes oli pilt selge.
Märgis olime vist ca 4. Kogu grupp oli aga nii koos, et tekkis küsimus kuidas olukorrast nii välja tulla, et päris viimasena end protokollist ei leia. Füüsiliselt kõigist ette rebida me isegi ei lootnud. Aga näe õnn (või hea käik?) naeratas ning Kuuli muna juures olime juba Leila järel teised. Seejuures tegime enne märki paar päris ägedat manöövrit. Foka üles, poom alla, spinn alla ja halss. Traalipüüki oli selle graatsilise tegevuse juures minimaalselt. Peeter oli veel nii uhke enda üle. Arvas, et sääraste manöövrite eest saaks koolis viisi.
Pärast märki mürasime natuke aega arusaamatult ära vajunud grootvalli ja muude niped näpet asjadega. Keerasime ennast paar korda vastu tuult ja rabelesime. Lõpeks olime sunnitud pautima, et groot enamvähem sõiduvormis välja näeks. Siis saime aga hoo kenasti üles ning suutsime natuke veel kõigiga vahet suurendada. Silma järgi isegi päris tublisti. Leilast muidugi olime vaid paar paadipikkust ees. Aga vähemasti finišeerisime esimesena! Saavutus omaette arvestades kuidas meil seekordne kolmapäevaregatt algas. Vaadake veelkord seda ülal olevat pilti. Klikkige ja zoomige :-)
Lõpptulemusena olime 3. kohast ehk meie minimaalsest eesmärgist 14 sekundi kaugsel. 15 sekundit lühem korrigeeritud aeg oleks meid kenasti pronksile upitanud. Õnneks aga on varnast vabandusi võtta kuhu see aeg kadus. Esiteks olime täna 4-kesi. Prognoos oli, et tuul kukub 2m/s peale... Teiseks on see meie uus "5 mehe pall" ehk väinaks tehtud mõõdukiri meid kohalikel pisikestel ringidel korralikult karistama asunud. Kui enne tuli tunni peale 2 minutit või paar kopikat peale Polarisi edestada, siis nüüd on see kerkinud juba ca 3 peale. Protsentuaalselt ikka päris päris korralik pauk. Kolmandik otsas. Seega kui vähegi ikka tuult on tuleb 5 mehe kaal ära kasutada. Ceteris paribus printsiibi korral oleks täna meid viienda mehe kaal krüssus ehk piisavalt tõstnud, et need 20 medalist eraldavat sekundit kätte saada. Seega Ats on see mees kes järgmine kord õlled toob. Ja teki ära peseb :-)
Kommentaarid