Tänane kolmapäevak tervitas tohutult mõnusa ilmaga. Tuult oli, päike ja soe oli. Aga see oli tund aega enne esimest hoiatussignaali. Edasi hakkas see tuule osa täitsa ära kaduma.
Rada oli lihtne - Katariina kai ja koju tagasi. Sõit nii lihtne ei olnud. Start läks juba mitmendat korda nässu tänu Merikotkale, kes meid kohe pärast helisignaali ära pressis. Õnneks olime pärast pisikest vaheslaaki neist juba möödas. Aga mida aeg edasi seda rohkem tekkis tunne, et aegruum meie ümber venib. Tuul oli nagu malelaual. Kellel vöör üles kellel alla. Meil oli peaasjalikult alla. Ni ei olnud seda jõudu. Ju ei osanud trimmida ka. Igatähes olime pikalt grupis esimesed, ent enne märki leidis Priit esimesena vahva tuule ning mööda nad läksid.
Pärast märki läks spinn üles ja terav ots koju muulide vahele.Aga plekk tuli. Ülejäänud fleet sai veel kurja vaeva näha, et märki krüssata. Meie Leilaga aga pressisime vähehaaval edasi ning olime juba päris vahva edu teiste ees sisse sõitnud. Siis hakkas aga meil Priiduga kordamööda spinn ära vajuma. Tegelikult oli päris vahva kuidas me praktiliselt terve tee Katariinast muulideni kordamööda teineteisest mööda sõitsime. Lõpeks jäi Priit peale ja meie finišeerisime ligi minut hiljem. Kuigi kaugusevahe oli meil 3-4 paadipikkust. Kui mitte 2-3. Kirss tordi otsas oli muidugi see, et täna sai lõpuks selgeks kuidas meil finišit võetakse - paadi keskkohast. Reeglite järgi võiks võtta ikka näiteks spinnakerist või millest iganes mis üle vööri on. Aga eks Priit ole selle füüsilise võidu ka ära teeninud. Sõit sõidu otsa on ta meist targem olnud. Meie aga füüsiliselt kiiremad. Nüüd lõpeks sai ka grupis esimesena üle finišiliini :-)
Hea uudis oli aga, et vahepeal kõvasti tuulega järgi tulnud konkurendid jäid ikka õite pleki kätte. Koju sõites nägin veel Topi juurest kuidas Viru genuga vastuvoolu sisse üritas pressida. Lõpeks ei saanudki nad koos Caroli ja Estrellaga kontrollaega. Vesi meie veskile - Priit on üldarvestuses meie lähim konkurent. Kahjuks läheb see 0 tal mahaarvamisele, niiet reaalselt võitsime vaid 3-4 punkti. Aga asi seegi!
Rada oli lihtne - Katariina kai ja koju tagasi. Sõit nii lihtne ei olnud. Start läks juba mitmendat korda nässu tänu Merikotkale, kes meid kohe pärast helisignaali ära pressis. Õnneks olime pärast pisikest vaheslaaki neist juba möödas. Aga mida aeg edasi seda rohkem tekkis tunne, et aegruum meie ümber venib. Tuul oli nagu malelaual. Kellel vöör üles kellel alla. Meil oli peaasjalikult alla. Ni ei olnud seda jõudu. Ju ei osanud trimmida ka. Igatähes olime pikalt grupis esimesed, ent enne märki leidis Priit esimesena vahva tuule ning mööda nad läksid.
Pärast märki läks spinn üles ja terav ots koju muulide vahele.Aga plekk tuli. Ülejäänud fleet sai veel kurja vaeva näha, et märki krüssata. Meie Leilaga aga pressisime vähehaaval edasi ning olime juba päris vahva edu teiste ees sisse sõitnud. Siis hakkas aga meil Priiduga kordamööda spinn ära vajuma. Tegelikult oli päris vahva kuidas me praktiliselt terve tee Katariinast muulideni kordamööda teineteisest mööda sõitsime. Lõpeks jäi Priit peale ja meie finišeerisime ligi minut hiljem. Kuigi kaugusevahe oli meil 3-4 paadipikkust. Kui mitte 2-3. Kirss tordi otsas oli muidugi see, et täna sai lõpuks selgeks kuidas meil finišit võetakse - paadi keskkohast. Reeglite järgi võiks võtta ikka näiteks spinnakerist või millest iganes mis üle vööri on. Aga eks Priit ole selle füüsilise võidu ka ära teeninud. Sõit sõidu otsa on ta meist targem olnud. Meie aga füüsiliselt kiiremad. Nüüd lõpeks sai ka grupis esimesena üle finišiliini :-)
Hea uudis oli aga, et vahepeal kõvasti tuulega järgi tulnud konkurendid jäid ikka õite pleki kätte. Koju sõites nägin veel Topi juurest kuidas Viru genuga vastuvoolu sisse üritas pressida. Lõpeks ei saanudki nad koos Caroli ja Estrellaga kontrollaega. Vesi meie veskile - Priit on üldarvestuses meie lähim konkurent. Kahjuks läheb see 0 tal mahaarvamisele, niiet reaalselt võitsime vaid 3-4 punkti. Aga asi seegi!
Kommentaarid