KJK 19. kolmapäevak läks muidu hästi aga kaptenil hakkas kummik folkboodi kombel lekkima ja nii mööduski terve sõit kõva lirtsumise tähe all.
Start oli meil täitsa viisakas. Mitte just ideaalseimalt positsioonilt, kuid vähemasti saime käiguga minekule ning 4m/s kanti puhuvas tuules näitasime head kiirust ja kõrgust. Mõne minutiga olime grupis esimeseks libisenud. Peagi hakkas asi aga nutuseks kiskuma. Tuul vaikis... Oleme aru saanud, et meil on vaja natuke rohkem tuult kui Polaristel. Seega kui kiirused ja tuul hakkavad alla 3 (sõlme või meetri sekundis) kukkuma, siis kipume väiksemassegi laineloksu kinni jääma ja kiirendus on meil natuke kehvem. Oleme ju ometi nt Leilast 2-300kg raskemad. Aga siis tuli Polariste jaoks parim võimalik lahendus - Viking Express või miski muu sarnane punane peletis. Lõi meid lainesse totaalselt kinni ja võttis tuule ära. Polarised ja Viru suutsid sellest supist oluliselt kiiremini välja ujuda kui meie ning laks oligi käes - Leila oli meist korralikult ees. Lõpeks tegime meeleheitest paar pauti ja avastasime, et Leila on veelgi kaugemale eest ära läinud, Viru vaat et nina all ja Blanca ka sealsamas. Vaikse tuulega pole 10 paadipikkuse suurust vahet just eriti lihtne tagasi sõita.
Aga näed sõitsime! Tuul tõusis veidi ning paari tuule keeramise ära tabamisega olime peatselt Leilast möödas. Ja siis enne esimest märki ehk Katariina kaid panime neile veel korraliku silmaka ka :-) Vahva oli see, et eilne sõit oli IV grupis oluliselt närvekõditavam kui varasemalt. Lisaks meie tavapärastele hädistele katsetele vastaseid kontrollida olid seekord ka teiste paatide paudid ajastatud pigem vastavalt konkurentidele ning seega võis juba end päris nii tunda nagu telekas purjetamisvõistlustel on. Et ei viska kõik päris suvalisi paute ja lähe oma peamistest konkurentidest miili kaugusele õnne otsima. Seejuures õnnestus meil aga koos tuule keeramisega esimesena sünkroonist välja tulla ning õige tuule faas tabada. Võibolla oli see meie lokaalne tuul ja minu luulud aga ma võiks vanduda, et praktiliselt terve grupp suutis tuule keeramistega tagurpidises faasis sõita. Vähemalt viimane ots krüssu.
No igatähes - spinn üles ja kodu poole. Vahe Leilaga oli imepisike. Oli vaja allatuules imesid teha. Ja see ka õnnestus - suutsime tabada kaks head tuule keeramist ning vahet Leila ees ligi 3 minutit suurendada. Aga ei ühti - finišiprotokollis suutsid nad meid ikka 5 sekundit edestada. Ja ka Viru suutis kuskilt välja ujuda ning meid 1 sekund edestada. Tundub, et päris alati ei ole suurepärase sõidu tulemuseks esikoht. Kui ka konkurendid suurepärast sõitu teevad, siis läheb poodiumil kitsaks.
Start oli meil täitsa viisakas. Mitte just ideaalseimalt positsioonilt, kuid vähemasti saime käiguga minekule ning 4m/s kanti puhuvas tuules näitasime head kiirust ja kõrgust. Mõne minutiga olime grupis esimeseks libisenud. Peagi hakkas asi aga nutuseks kiskuma. Tuul vaikis... Oleme aru saanud, et meil on vaja natuke rohkem tuult kui Polaristel. Seega kui kiirused ja tuul hakkavad alla 3 (sõlme või meetri sekundis) kukkuma, siis kipume väiksemassegi laineloksu kinni jääma ja kiirendus on meil natuke kehvem. Oleme ju ometi nt Leilast 2-300kg raskemad. Aga siis tuli Polariste jaoks parim võimalik lahendus - Viking Express või miski muu sarnane punane peletis. Lõi meid lainesse totaalselt kinni ja võttis tuule ära. Polarised ja Viru suutsid sellest supist oluliselt kiiremini välja ujuda kui meie ning laks oligi käes - Leila oli meist korralikult ees. Lõpeks tegime meeleheitest paar pauti ja avastasime, et Leila on veelgi kaugemale eest ära läinud, Viru vaat et nina all ja Blanca ka sealsamas. Vaikse tuulega pole 10 paadipikkuse suurust vahet just eriti lihtne tagasi sõita.
Aga näed sõitsime! Tuul tõusis veidi ning paari tuule keeramise ära tabamisega olime peatselt Leilast möödas. Ja siis enne esimest märki ehk Katariina kaid panime neile veel korraliku silmaka ka :-) Vahva oli see, et eilne sõit oli IV grupis oluliselt närvekõditavam kui varasemalt. Lisaks meie tavapärastele hädistele katsetele vastaseid kontrollida olid seekord ka teiste paatide paudid ajastatud pigem vastavalt konkurentidele ning seega võis juba end päris nii tunda nagu telekas purjetamisvõistlustel on. Et ei viska kõik päris suvalisi paute ja lähe oma peamistest konkurentidest miili kaugusele õnne otsima. Seejuures õnnestus meil aga koos tuule keeramisega esimesena sünkroonist välja tulla ning õige tuule faas tabada. Võibolla oli see meie lokaalne tuul ja minu luulud aga ma võiks vanduda, et praktiliselt terve grupp suutis tuule keeramistega tagurpidises faasis sõita. Vähemalt viimane ots krüssu.
No igatähes - spinn üles ja kodu poole. Vahe Leilaga oli imepisike. Oli vaja allatuules imesid teha. Ja see ka õnnestus - suutsime tabada kaks head tuule keeramist ning vahet Leila ees ligi 3 minutit suurendada. Aga ei ühti - finišiprotokollis suutsid nad meid ikka 5 sekundit edestada. Ja ka Viru suutis kuskilt välja ujuda ning meid 1 sekund edestada. Tundub, et päris alati ei ole suurepärase sõidu tulemuseks esikoht. Kui ka konkurendid suurepärast sõitu teevad, siis läheb poodiumil kitsaks.
Kommentaarid