Seekord olime meie enne finišis, kui konkurendid üleüldse paadid vette ja mõõdukirjad tehtud said. Niiet panime pika puuga ära :)
Aga alustame otsast. Teisipäevasest trennist. Panime paadi valmis ja läksime merele plaaniga pautida ja halssida nii kuis torust vähegi tuleb. Hirm oli, et kõik pöidlad on sõlmes ja tont teab mida. Aga ei! Kõik töötas täpselt nii nagu pidi! Tehnika, mehed... No mis sa hing ihkad. Vandusime Vanale truudust, viskasime 20+ pauti, proovisime uue spinni ära, viskasime 20+ halssi. Lõpeks võtsime veel poomi maha ja "harjutasime hellust". Tipp topp, võistluseks valmis. Ainult üks groodi liist oli talvega ära kadunud. Suured tänud Oliver Haagmaale uue eest!
Siis tuli kolmapäev. Oli ilmselge, et oleme üksi. Natuke rõõmu pakkus fakt, et Maori oli rajal. Aga tema küttis juba 5 min enne meid minema. Tegelikult oli ka meil natuke segadust. Nimelt ei olnud keegi viie mehe seast nõus võtma omaks Taani lippu number neljana. Vot see on rooste! Aga manöövrid käisid nii hästi, et kui enne starti aja põletamiseks 360' tegime, tegime seda 20sek kiiremini kui eelmisel aastal ning olime stardis liiga vara. Ja lasime meiega koos startinud folkbootidel tubli edu sisse võtta. Aga õnneks saime neist peatselt mööda. Meie uus nr 2 foka vedas kuni 8m/s puhunud tuules nagu ime.
.JPG)
Spinn esimeses pöördemärgis üles, kurss Katariina kai poole. Iganes vahva sõit oli! Meri täiesti sile ja paari pagiga viskas tempo 7,6kn peale ja seda kaunis otse allatuules. Eespool jäi tuult aga vähemaks ning saime natuke 3. grupile järgi.
Märgi võtsime rahulikult ja keerasime rõõmsalt krüssu. Krüss läks meil meie uue fokaga jälle päris hästi. Suutsime Maorist tublisti kõrgemale hoida. Ja suisa nii hästi läks, et allatuule märgiks ehk Kuuli Munaks olime vaid 2 paadipikkust maas. Kuigi tuleb tõdeda, et krüssu lõpuks oli tuul juba 9,5m/s ja kippus vägisi grootiSeega esimese 40 minutiga sõitsime 5 minutit tagasi. Kuna me aga olime üksi ja laisad siis mõtlesime, et teeme pärast märki kohe halsi ja võtame spinni sealt poolt üles kust ta alla läks... Ega me teadnud, et Maoriga "andmiseks" läheb... Aga nii kui halss käis oli suur pauk ning kicker kukkus tekile ja grootpoomi nukk lendas taeva suunas. Kontra oli peale jäänud ning fitting lendas pilbasteks. Ajasime siis spinni kuidagi üles, kõikusime elu ja surma (loe tahtmatu halsi) piiril... Kui kontrat pole, siis on ligi 10m/s tuules kaunis keeruline paati kontrolli all hoida... Igatähes saime kontra uue kinnituse külge pandud ning elu läks edasi. Halssisime tagasi ja sõitsime kena teravat nurka uuesti Katariina poole. Maori oli aga juba läinud... Edasine oli kaunis üksluine. Tiksusime üksi Piritale tagasi. Folkboodid, kes ainsana sama rada sõitsid, olid 20-30 min tagapool.
Kaldal ootas surpriis - euro eest soe tee ja pirukas. No mis see hing enamat oskab ihata!
Järgmise korrani.
Aga alustame otsast. Teisipäevasest trennist. Panime paadi valmis ja läksime merele plaaniga pautida ja halssida nii kuis torust vähegi tuleb. Hirm oli, et kõik pöidlad on sõlmes ja tont teab mida. Aga ei! Kõik töötas täpselt nii nagu pidi! Tehnika, mehed... No mis sa hing ihkad. Vandusime Vanale truudust, viskasime 20+ pauti, proovisime uue spinni ära, viskasime 20+ halssi. Lõpeks võtsime veel poomi maha ja "harjutasime hellust". Tipp topp, võistluseks valmis. Ainult üks groodi liist oli talvega ära kadunud. Suured tänud Oliver Haagmaale uue eest!
Siis tuli kolmapäev. Oli ilmselge, et oleme üksi. Natuke rõõmu pakkus fakt, et Maori oli rajal. Aga tema küttis juba 5 min enne meid minema. Tegelikult oli ka meil natuke segadust. Nimelt ei olnud keegi viie mehe seast nõus võtma omaks Taani lippu number neljana. Vot see on rooste! Aga manöövrid käisid nii hästi, et kui enne starti aja põletamiseks 360' tegime, tegime seda 20sek kiiremini kui eelmisel aastal ning olime stardis liiga vara. Ja lasime meiega koos startinud folkbootidel tubli edu sisse võtta. Aga õnneks saime neist peatselt mööda. Meie uus nr 2 foka vedas kuni 8m/s puhunud tuules nagu ime.
.JPG)
Foto: Piret Salmistu / KJK
Spinn esimeses pöördemärgis üles, kurss Katariina kai poole. Iganes vahva sõit oli! Meri täiesti sile ja paari pagiga viskas tempo 7,6kn peale ja seda kaunis otse allatuules. Eespool jäi tuult aga vähemaks ning saime natuke 3. grupile järgi.
Märgi võtsime rahulikult ja keerasime rõõmsalt krüssu. Krüss läks meil meie uue fokaga jälle päris hästi. Suutsime Maorist tublisti kõrgemale hoida. Ja suisa nii hästi läks, et allatuule märgiks ehk Kuuli Munaks olime vaid 2 paadipikkust maas. Kuigi tuleb tõdeda, et krüssu lõpuks oli tuul juba 9,5m/s ja kippus vägisi grootiSeega esimese 40 minutiga sõitsime 5 minutit tagasi. Kuna me aga olime üksi ja laisad siis mõtlesime, et teeme pärast märki kohe halsi ja võtame spinni sealt poolt üles kust ta alla läks... Ega me teadnud, et Maoriga "andmiseks" läheb... Aga nii kui halss käis oli suur pauk ning kicker kukkus tekile ja grootpoomi nukk lendas taeva suunas. Kontra oli peale jäänud ning fitting lendas pilbasteks. Ajasime siis spinni kuidagi üles, kõikusime elu ja surma (loe tahtmatu halsi) piiril... Kui kontrat pole, siis on ligi 10m/s tuules kaunis keeruline paati kontrolli all hoida... Igatähes saime kontra uue kinnituse külge pandud ning elu läks edasi. Halssisime tagasi ja sõitsime kena teravat nurka uuesti Katariina poole. Maori oli aga juba läinud... Edasine oli kaunis üksluine. Tiksusime üksi Piritale tagasi. Folkboodid, kes ainsana sama rada sõitsid, olid 20-30 min tagapool.
Kaldal ootas surpriis - euro eest soe tee ja pirukas. No mis see hing enamat oskab ihata!
Järgmise korrani.
Kommentaarid