Käisime teisipäeval jälle Vesikaarega trenni tegemas. Tuult oli 8-10m/s. Sõitsime nr 3 fokaga ning käik ja kõrgus tundusid väga head olema. Mõningad ilmaennustused lubasid aga õhtupoole tuule vaikimist ning seega sai kolmapäevakuks peale pandud uus salarelv ehk nr 2 foka. Tuult oli hoopistükkis 10-12m/s ja väidetavalt ulatusid mõned pagid suisa 14m/s. Õnneks on meie nr 2 aga piisavalt universaalne, et tuule tugevus probleemiks ei olnud.
Aga alustuseks start. Väike valearvestus 30 sekundit enne starti ning jäime Blanca ahtrisse lõksu. Ei saa üles, alt läbi ka mõtet minna pole - esmiene vastutuulemärk on vaid ~5 minuti kaugusel.
Foto: Piret Salmistu / KJK
Foto: Piret Salmistu / KJK
Aga õnneks said Leila ja Merikotkas veelgi natuke kehvema stardi. Küll aga mitte piisavalt - Leila vajus natuke alla ja sättis ennast täpselt nii, et me ei saanud nende eest läbi pautida. Märk aga lähenes. Ja Blancalt saime kõik halva õhu, mida oli võimalik ette kujutada. Blanca pautis lõpuks ära. Aga meil oli ikka natuke kõhe säärase tuulega Leila eest vasakuga läbi minna. Proovisime natuke vabas tuules sõita ja siis kui olime ennast täiesti nurka sõitnud panime silmad kinni ja viskasime paudi ära. Lõpetuseks jäi ruumi hoopis ülegi. Aga ülekrüss tundus olema... Tegime selle amatöörliku vea, et keerasime vööri märgile ja andsime aga minna. Tegelikult jõudis tuul keerata enne märki niiet vajusime laylinest 1 paadipikkuse jagu lõpuks ikkagi alla. Aga üllatus-üllatus! Jõudsime märki täpselt enne paremal halsil tulevat blancat. Viskasime paudi, võtsime märgi, spinn üles ja puhas lust! Kiirus oli hea, kurss otse Katariina Kai poole. Ühe halsi sõit. Alguses vensisime Polaristel vähehaaval eest ära, kuid paar kõvemat pagi, natuke 9+ sõlme kiiruseid kella peal ning olimegi juba kenakese vahe sisse sõitnud.
Märgivõtt Katariina juures oli stressivaba. Foka üles, spinn alla, halss, krüssu. Märgis kohtasime ka Matildat, kes oli oma grupist veidi maha jäänud. Neil juhtus midagi spinniga, sõitsid allatuule ilma selleta. Igatähes jätsid nad meile ohtralt märgiruumi - võtsid nemad märki paremaga ja meie vasakuga - tänud selle eest!
Krüss oli kaunis konkreetne. Praktiliselt ühel halsil sadama poole. Meie tegime veel paar vaheslaaki ka, et layline arvestusega mitte mööda panna ning ikka muulide vahelt korrektselt sisse saada. Mis oli aga huvitav, oli fakt, et Polariste vahel käis isesorti mõõduvõtt. Iga järgnev paat üritas esimesest 3-4 kraadi kõrgemale sõita. Ja nii sõidetigi! Meie sõitsime alguses kõige rohkem alla - ei olnud sellise lainega veel sina peal, mis Katariina juures vastu vaatas. Kui aga lainet vähemaks jäi suutsime juba enamvähem Blancaga sama kõrgust hoida.Blancast kõrgemalt hoidis aga Leila ning Leilast omakorda hoidis veel kõrgemale Merikotkas. Ei kujuta ette kas säärane pressimine ka ära tasus. Või oli see paratamatus neile, kes sõitsid liig suurte eespurjedega. Polarisega peab teinekord päris koletult pressima, et tuul küliti ei lööks.
Igatähes Finišis olime kogu laevastiku kõige esimene paat. No olgu, meil oli ka kogu laevastiku kõige lühem rada... Aga siiski. Line Honours ja First in Class ORC IV. Hetkel juhime kolmapäevakuid ka koondkokkuvõttes. Ülinapi ühe punktiga Blanca ees. Nädalavahetusel Merikotka Regatil näeme!
Kommentaarid