Kõigepealt START!
Rannarootsi regatile. Tuult oli vähe. Meie start lükati suisa edasi, kuna eelsignaali viimaseks minutiks oli liinil täielik tuulevaikus ja mitte keegi poleks 5 minutiga üle liini saanud. St kõik oleks disklafi saanud. Aga pauk käis, Minni oli üle liini. Kurss Paljassaare nukka.
Sõitsime koos kambaga. Ei irdunud. Suutsime hoida head käiku ja kõrgust ning tulemuseks kaunis viisakas edu Paljassaare otsas märki võttes. Küll aga hakkas tuul tugevnema ning lainetki tuli juurde. Hakkasime kohe kõvasti alla vajuma ja ei suutnud ei roolimees ega kapten soodis oludega kohaneda. Pautisime maa poole, et laine eest veidike peitu saada. Kaasa tuli Leila. Blanca läks Naissaare alla õnne otsima.
Lainest eriti jagu ei saanud, kuid Blanca sai Naissaare all ligi miili jagu peksu. Jäi ikka kõvasti maha. Meie aga vajusime pidevalt Leilast alla, kuna pidime käiku hoidma. Ei suutnud lainest läbi raiuda. Lisaks oli meil ka purje palju. Light foka ei ole mõeldud 8-9m/s tuule jaoks. Seegi sundis omakorda meid natuke alla sõitma. Paunaga kõrgust ei lähe... Polaristel pole aga häda midagi - pakstaak peale ja vöörstaak sirgeks, genu lamedaks.... No see selleks. Leila järgi väga ei jõudnud aga eest ära me ei suutnud kohe kindlasti sõita. Ikka Leila kõrgust, meie kiirust...
Aga laine lammutas halvasti. Väga halvasti. Suurupi otsaks oli kaptenil juba kann nii haige, et tekkis küsimus kes see on ikka päris õige. Lihtsalt raputas ja loksutas nii palju kui kannatas. Lisaks käis veel fokat trimmimast tulles pauk ning kapten lendas ülalt poordist alla poordi täpselt kahe kanniga terava ääre pihta. Et ikka parem oleks veel edasist 10h krüssu nautida.
Edasi sõitsime meie Leilaga mööda lahesoppe ja kaldaalust. Meie rohkem merel, Leila rohkem kalda all. Ja mida lähemal Pakritele seda lähemale Leila kaldale pressis. Meie aga päris nii ekstreemsed ei olnud. Tulemus - Leilal me eest ära ei saanud. Priit suutis ikka nillida omale head nurgad ja head tuule keeramised kuskilt, kuhu meie päris välja ei sõitnud.
Dirhami kandis läks Leila kalda alla ja Blanca merele. Meil oli otsustamise koht. Ning oli ilmselge, et kalda all ei ole väga palju tuult. Merel on tükk maad rohkem. Otsustasime katta Blancat ning merele minna. Selgus, et kuna nemad olid enne meid merele läinud, siis olid suurema osa oma kaotatust tagasi teinud. Jukoga oli veel hullem - see oli suure kaarega merele läinud ning sealt veelgi rohkem võitnud, oli Blancast ees. Vahe meiega ca 2,5 minutit. Oli aeg end liigutama hakata....
Sõitsime mis me sõitsime, lõpeks saime omad käigud asjad korda ning asusime Juko ja Blanca eest ära kihutama. Teo kombel aegluubis muidugi. Laine oli endiselt väga ebameeldiv ning tuult vaid napilt 6m/s. Kui sedagi.
Igatähes suutis Leila kalda alt veelgi paremat sõitu teha ning oli meil nüüd täitsa sabas. Aga mingi hetk keeras tuule veidi vabamaks ning meil oli 4h, et vahemaad kasvatada. Kasvatasime. Finišiks olime Leilast ees ligi 15min. Jukost ja Blancast ca 30min. Aga see kõik oli vähe. Seega lõpptulemuseks 2. koht Leila järel. Ei saa ette heita - Priit tegi sõidu, mida saab iseloomustada vaid ülivõrdes. Geniaalne. Ja super käik!
Õpetussõnad meile - vaheta see puri ära, kaota oma minut... Aga ära pressi 10m/s tuules light fokaga. Sellest ei saa midagi head tulla... Sinna me esikoht läkski - kõva tuule krüssu.
Kommentaarid