Meile ikka on allveelaevad väga hingelähedased. Kipume viimasel ajal ikka just ilma akendeta paatidega võidu sõitma. Sellel nädalavahetusel korraldas Tim meile suurepärase elamuse - hankis Banner 28 tüüpi aluse nimega Pytheas, millega Haapsalus Valge Daami regatti sõita. See on siis ümber Hobulaiu ja Vormsi sõit. Meeskonnaks Andres, Marek, Egon, Tim ja ainsana antud alusega sõitnud Jott. Kui kellelgi tekib küsimus milline on Banner 28, siis siin on üks pilt:
Spinnistart. Ei olnud kõige õnnestunum, kuid vähemalt saime plekilaadses olukorras vabat tuult ning pärast paari õigeaegselt tehtud halssi asusime ka vahet kasvatama. Minniga võrreldes oli päris äge - spinnaker on 15m2 suurem ning paat 300kg kergem. Iga väiksemgi hingeõhk ja paat juba kiirendas. Hobulaiu all oli meil juba pea pool miili edu ees. Või nii vähemalt tundus. Igatähes ei jõudnud me eesolevale tuulevirvele järgi ning see viimanegi haihtus. Uus tuul tuli hoopis tagantpoolt ning mõistagi said tagamised paadid selle enne meid. Tunduvalt enne meid. Ja tulid meile järgi sellise mühinaga nagu Keila-Joal tulvavee ajal. Päris korralik veevulin oli.
Peatselt saime aga meiegi oma tuuleõhu ning asusime uuesti vahet kasvatama. Siis tuli aga spinn alla võtta Oli alla, 80', hiljem ka kuni 90' nurga alt puhuv tuul (AWA). Meie jaoks oli kõik aga väga huvitav, kuna paadi pole mitte ühtegi kella. Ei sügavust, kiirust, tuulest rääkimata. Isegi windexit ei ole. Lisaks oli meil 2 gpsi ja üks iPad, mis kõik natuke erinevat kaarti näitasid. Seega olime konservatiivsed - sõitsime Soolarahust kaarega eemale ning ei hakkanud spinni all pressima. Selja taga Luisa ja Lagle muidugi venitasid nii kuis torust tuli. Esimene hävingukoht oligi siin:
 |
| Pilt: Blur.se - Peter Gustafsson, ei ole Pytheas, on sõsarlaev... |
Selline imepisikese 1,35m kiiluga kerge ja korralikult purjestatud 28-jalane veerandine. Meil oli veel see rõõm ka, et paadi ESTLYS pall oli monströösne 1,18. Seda tulenevalt sisse mõõdetud purjedest, mida tõenäoliselt pole kunagi olnudki. Suur gennaker ja suisa 4,4m LPG-ga genoa. Etteruttavalt võib aga rõõmustada, et pall meie tulemust ära ei rikkunud. Sellega saime ikka ise hakkama.
Kuna regati start oli kell 10:00 keset Haapsalu lahte, siis kohtusime paadi juures kell 8. Kõigepealt vaatasime üle masti ja keerasime seni olematule mastitrimmile natuke vunki juurde, et eeldatavalt tuleva pleki ja 3-4m/s tuulega paremini toime tulla. Seejärel tõstsime paadist välja üle 50kg üleliigset kola, millel võistluspurjetamisega vähimatki seost ei olnud. Välja minnes jõudsime veel mootori all kihutades ka mõlemad olemasolevad spinnid üles tõmmata ja tõdeda, et suur spinn oli väikse spinni kotis ja kirjadega ning vastupidi. Hea oli, et ära proovisime. Viimaste hetkedeni enne starti tegime veel mõningaid muudatusi ja ehitasime paati n-ö käepärasemaks.
Spinnistart. Ei olnud kõige õnnestunum, kuid vähemalt saime plekilaadses olukorras vabat tuult ning pärast paari õigeaegselt tehtud halssi asusime ka vahet kasvatama. Minniga võrreldes oli päris äge - spinnaker on 15m2 suurem ning paat 300kg kergem. Iga väiksemgi hingeõhk ja paat juba kiirendas. Hobulaiu all oli meil juba pea pool miili edu ees. Või nii vähemalt tundus. Igatähes ei jõudnud me eesolevale tuulevirvele järgi ning see viimanegi haihtus. Uus tuul tuli hoopis tagantpoolt ning mõistagi said tagamised paadid selle enne meid. Tunduvalt enne meid. Ja tulid meile järgi sellise mühinaga nagu Keila-Joal tulvavee ajal. Päris korralik veevulin oli.
Peatselt saime aga meiegi oma tuuleõhu ning asusime uuesti vahet kasvatama. Siis tuli aga spinn alla võtta Oli alla, 80', hiljem ka kuni 90' nurga alt puhuv tuul (AWA). Meie jaoks oli kõik aga väga huvitav, kuna paadi pole mitte ühtegi kella. Ei sügavust, kiirust, tuulest rääkimata. Isegi windexit ei ole. Lisaks oli meil 2 gpsi ja üks iPad, mis kõik natuke erinevat kaarti näitasid. Seega olime konservatiivsed - sõitsime Soolarahust kaarega eemale ning ei hakkanud spinni all pressima. Selja taga Luisa ja Lagle muidugi venitasid nii kuis torust tuli. Esimene hävingukoht oligi siin:
Mingi hetk hammustasime huulde ja ostustasime, et meil on folksu süvis ning üle kividest täkitud, ent muidu piisavalt sügava nuka võib sõita. Seega otsekurss, hävinguks varem alla sõidetud osa.
Pärast Soolarahu vasaku külje poi võtmist läks aga krüssuks. Krüssu me enne selle paadiga proovinud ei olnud. Ja oi oi kus meil oli häda....
Ei tulnud seda kiirust (vist, kellasid polnud), ei tulnud kõrgusest isegi haisugi. Ainus variant asju timmida oli pautida ja nurkasid võrrelda. Igatähes hävisime esimese 30 minutiga krüssus vähemalt 5 kaablit. Mille tagasisõitmisega oli ka siis, kui "enamvähem" krüssutrimmi olime leidnud, tükk tegemist. Igatähes nagu pildilt näha ei ole päris nii, et istud võõrasse paati ja kohe lendad. Palju trimmiotsad ei töötanud ja kuna kellasid ka polnud, siis oli kõik jube piinarikas. Nt puudus kontra, leitvaagenit sai liigutada 3cm korraga ning grootsoot kippus vahest nii lukku jääma, et tuli kahe käe ja kahe jalaga täiest jõust vabastada. Aga no vabanduse leiab alati...
Läks aeg edasi, saime krüssuga ühele poole. Vabatuul. Idee oli natuke üles sõita ja siis spinniga alla tulla. Sõitsime. Tõmbasime reacheri üles ja.... No ei saa enam rulli kokku. Üles keerata ka ei saa. Pusklesime ja võitlesime ning sõitsime täitsa vales suunas:
Eks see spinniots oli meile jälle paras häving... Ja lõpeks ei saanudki spinni üles. Lihtsalt rull keeldus koostööst ja kõik. Tuult oli ka palju, liig terava nurga alt ja ei tahtnud midagi päris ära lõhkuda. Spinni saime lõpuks üles, kui Ramsi liinidele keerasime ja otse allatuult pidime sõita. Ka siis läks ikka päris tükk aega, et asi käsitsi kokku keerata ja sõlmida. Rullimine see enam ei olnud. Ime oli, et pärast uuesti lahti suutsime selle venitada ilma midagi ära lõhkumata. Igatähes viimane krüss finišisse läks ka enamvähem korda. Huvitavaks läks asi pärast finišit - ei saa genu kokku rullida, ei saa alla tõmmata. Lõpuks kuidagi läbi ime suutsime siinist maha kiskuda. Siis jälle ei tahtnud groot alla tulla. Lõpuks, kõik küüned tagurpidi, kuid purjed tulid alla. Korralik adrenaliinilaks. Ja hea oli, et maha võtsime - katteid ei olnud ja päike oli purjedele juba enne meidki liiga teinud. Nüüd on kõik UV eest peidus.
Kokkuvõttes oli tore kiire sõit. Soodimeestele küll päris füüsiline. Ülekanded ja trimmiotsad olid kõik soolased ja rasked, stopperid kiilusid kinni jne. Seega oli krüssus iga asi korralik trenn. Aga see kulub ära! Muidu ludime Minniga niisama mööda Tallinna lahte ringi, iga sõit 30 min ja füüsilist aktiviteeti ei mingit. Tulemus oleks nii "õige" ESTLYS palli ehk 1.16 kui ka 1.18 järgi sama olnud. Aga kui näppude peal kaotatud kaableid kokku lugesin, siis sain aru, et olime erinevate vigade ja spinni kasutamata jätmisega jätnud eest ära sõitmata suida 2 miili. Kaabel siin, kaabel seal, 5 kaablit kolmandas kohas. Kokku sõitsime eest ära ca 2 miili, võimalus oli 4 sõita. Kokku 5. koht 7 jahi seas. Kui saaks krüssutrimmi paika ja nipet näpet tehnikat korda ka veel, siis Pytheasega saaks suuri asju teha!
Andres
Kommentaarid