Täna oli merel vahva! Tuult oli 7-10m/s ja sellised olud on sellel hooajal kaunis haruldased. Etteruttavalt võin öelda, et polnud just palju paate, kellele tuulised olud harjumatud ei olnud. Igatähes...
Start. Justkui läks täitsa hästi, kuid Blanca haakis end meie külje alla ning ajas meid täitsa vastu tuult. Kaotasime korraks juhitavuse, kuid õnneks selga ei vajunud. Jumal tänatud, et Jaan olukorda ära ei kasutanud. Tal oleks väääga lihte olnud meid protestida. Oleks vaid natuke veel pidanud üles tulema. Selle asemel vajutas aga pedaali natuke liiga vara põhja ja sai valestardi. Meil aga hoogu ei olnud ning Juko pressis meid ära. Meiega koos startinud Greta vajus aga vägisi selga.
Pidime Fleedist eralduma ning Miiduranna poole hoidma. Kurss oli siis Pirita muulide juurest Kuuli munani. Sealt tagasi lisamärgini ning uuesti Muna peale. Sealt finiš.
Juko tuli ainsana meie pisikesest 4-paadilisest seltskonnast meiega koos Miiduranna poole. Juba alguses tundus mulle, et seal võiks lainet vähem olla, kuid riskiks on tuul. Kas tekib kalda poole tunneliefekt või mitte. Kui ei, siis peaks merel rohkem tuult olema ning hoopis sealt võitma. Jukost saime paari paudiga jagu. Lõpuks tuli ka ülejäänud fleet (loe Blanca, Leila ja Gemma) Miiduranna poole mängima. Juko läks aga hoopis merele. Tekkis kahtluseuss. Merel võib siiski parem olla... Ning valestardi teinud Blanca oli mere pool meist suisa ette rebinud! Läksime kaasa. Kuid oli hilja. Kuuli muna juures oli Juko esimene. Miiduranna poole läinud Leila ja Blanca pikalt maas. Leila, nagu ikka, proovis nurgakat. Seekord valest rajaäärest. Ei tulnud sealt midagi liiga head.
Spinniots algas natuke ligadi logadi. Laine oli veider ning glissida ei saanud. Otsustasime merele paremat tuult hankima minna ning saime tubli vahe sisse sõitnud Juko kätte. Märgis kaunis lähedal. Märgivõtt oli veel ka veidi parem, niiet olime neist natuke pealpool. Aga kaua sa ikka pressid laine otse silmaauku. Jõudsime natuke lähemale ning sel ajal kui miski siblimine toimus, käis pauk ja sõitsime end halba lainesse kinni. Selle tulemusena vajusime kohe ka kõvasti alla ning olime täitsa piiri peal, et Juko segatud tuulde jääda. Pidime Miiduranna poole pautima. Aga mõistust ikka niipalju oli, et otsisime pigem pagisid ja keeramist ehk siis hoidsime konservatiivselt raja keskele. Blanca tegi loomamoodi sõitu ja näitas koletut kiirust ja kõrgust. Kahjuks leidsime meie oma õige käigu alles viimase krüssuotsa viimasel kolmandikul. Nigel lugu. Aga meie elu raja keskel oli lasknud Jukol edu kasvatada. Ometi suutsime sellel viimasel kolmandikul kuidagi end kokku võtta ja vaatamata väikesele ülekrüssule kaunis sappa hoida. Blanca tegi natuke suurema ülekrüssu. Leila käis Rootsis ja ime kui ei pidanud spinniga sealt tagasi tulema. Kui keegi aru ei saanud, siis räägin ülekrüssust... Ebaõnnestunud nurgakas teisest rajaäärest siis sellel krüssuotsal.
Märgis halss ja natuke kergem ning kumeram spinn üles juba teiselt poolt. Väike sodinäplus ja kaotasime väärtuslikke sekundeid. Aga üles ta sai. Natuke sättimist ja sisseelamist ning mingi hetk tegime paar suurepärast glissi. Üks suisa pikalt üle 9 sõlme, mitmest lainest üles-alla. Olime ees. Aga tuult oli piisavalt ja tuli idee finišeerida konservatiivselt ehk halsil, mis võimaldaks meil pärast muulide vahelt sisse pressimist otse jõe peale sõita. juhuks kui tuleb paha pagi või halss nässu läheb. Eeskätt pigem kui eelnimetatu käigus spinni hästi alla ei saaa. Tulemus oleks olnud kohene betoonisurm. Kõva läänekaare tuulega ei ole see muulide vahelt täispurjes sissesõit just kõige turvalisem.
Igatähes meie halss läks tuksi. Kui enne olid halsid vaid natuke rabedad olnud, siis seekord oli olukord päris hull. Asjade kokkulangemine. Poomiga toimetamine jäi aeglaseks. Brass oli natuke liiga järgi. Ja Marek otsustas keset halssi, kui poom üleval polnud, uue värske laine pealt alla glissima hakata. Spinn keeras end korralikult ümber vöörstaagi. Kuidagi väga väga halvasti läks spinn seestpidi keerdu.Tükk nikerdamist ja lõpuks tuli ta täitsa alla võtta ja fokaga finišeerida. Miskipärast olid samal ajal hätta sattunud ka Juko ja Blanca. Viimane sai küll vahetult enne finišit veel spinni uuesti üles.
Kokkuvõttes siis 3. koht. Pole paha. Oleks suutnud spinni üleval hoida oleks 2. koht kaunis kotis olnud. Aga mis sa enamat oskad tahta. Vigu tehti ikka samas taktis heade otsustega. Ja nüüd selle loo kirjutamise ajal saab ETNZ America's Cupi viimase sõidus Oracle käes krüssus masendavalt peksa. Vähemalt pole meil seda muret, et paadist enam rohkem kiirust võtta pole nagu kiividel... Ei, meil on veel kõik võtta sellest paadist!
 |
| Foto: Piret Salmistu / KJK |
Start. Justkui läks täitsa hästi, kuid Blanca haakis end meie külje alla ning ajas meid täitsa vastu tuult. Kaotasime korraks juhitavuse, kuid õnneks selga ei vajunud. Jumal tänatud, et Jaan olukorda ära ei kasutanud. Tal oleks väääga lihte olnud meid protestida. Oleks vaid natuke veel pidanud üles tulema. Selle asemel vajutas aga pedaali natuke liiga vara põhja ja sai valestardi. Meil aga hoogu ei olnud ning Juko pressis meid ära. Meiega koos startinud Greta vajus aga vägisi selga.
 |
| Foto: Piret Salmistu / KJK |
Juko tuli ainsana meie pisikesest 4-paadilisest seltskonnast meiega koos Miiduranna poole. Juba alguses tundus mulle, et seal võiks lainet vähem olla, kuid riskiks on tuul. Kas tekib kalda poole tunneliefekt või mitte. Kui ei, siis peaks merel rohkem tuult olema ning hoopis sealt võitma. Jukost saime paari paudiga jagu. Lõpuks tuli ka ülejäänud fleet (loe Blanca, Leila ja Gemma) Miiduranna poole mängima. Juko läks aga hoopis merele. Tekkis kahtluseuss. Merel võib siiski parem olla... Ning valestardi teinud Blanca oli mere pool meist suisa ette rebinud! Läksime kaasa. Kuid oli hilja. Kuuli muna juures oli Juko esimene. Miiduranna poole läinud Leila ja Blanca pikalt maas. Leila, nagu ikka, proovis nurgakat. Seekord valest rajaäärest. Ei tulnud sealt midagi liiga head.
Spinniots algas natuke ligadi logadi. Laine oli veider ning glissida ei saanud. Otsustasime merele paremat tuult hankima minna ning saime tubli vahe sisse sõitnud Juko kätte. Märgis kaunis lähedal. Märgivõtt oli veel ka veidi parem, niiet olime neist natuke pealpool. Aga kaua sa ikka pressid laine otse silmaauku. Jõudsime natuke lähemale ning sel ajal kui miski siblimine toimus, käis pauk ja sõitsime end halba lainesse kinni. Selle tulemusena vajusime kohe ka kõvasti alla ning olime täitsa piiri peal, et Juko segatud tuulde jääda. Pidime Miiduranna poole pautima. Aga mõistust ikka niipalju oli, et otsisime pigem pagisid ja keeramist ehk siis hoidsime konservatiivselt raja keskele. Blanca tegi loomamoodi sõitu ja näitas koletut kiirust ja kõrgust. Kahjuks leidsime meie oma õige käigu alles viimase krüssuotsa viimasel kolmandikul. Nigel lugu. Aga meie elu raja keskel oli lasknud Jukol edu kasvatada. Ometi suutsime sellel viimasel kolmandikul kuidagi end kokku võtta ja vaatamata väikesele ülekrüssule kaunis sappa hoida. Blanca tegi natuke suurema ülekrüssu. Leila käis Rootsis ja ime kui ei pidanud spinniga sealt tagasi tulema. Kui keegi aru ei saanud, siis räägin ülekrüssust... Ebaõnnestunud nurgakas teisest rajaäärest siis sellel krüssuotsal.
Märgis halss ja natuke kergem ning kumeram spinn üles juba teiselt poolt. Väike sodinäplus ja kaotasime väärtuslikke sekundeid. Aga üles ta sai. Natuke sättimist ja sisseelamist ning mingi hetk tegime paar suurepärast glissi. Üks suisa pikalt üle 9 sõlme, mitmest lainest üles-alla. Olime ees. Aga tuult oli piisavalt ja tuli idee finišeerida konservatiivselt ehk halsil, mis võimaldaks meil pärast muulide vahelt sisse pressimist otse jõe peale sõita. juhuks kui tuleb paha pagi või halss nässu läheb. Eeskätt pigem kui eelnimetatu käigus spinni hästi alla ei saaa. Tulemus oleks olnud kohene betoonisurm. Kõva läänekaare tuulega ei ole see muulide vahelt täispurjes sissesõit just kõige turvalisem.
Igatähes meie halss läks tuksi. Kui enne olid halsid vaid natuke rabedad olnud, siis seekord oli olukord päris hull. Asjade kokkulangemine. Poomiga toimetamine jäi aeglaseks. Brass oli natuke liiga järgi. Ja Marek otsustas keset halssi, kui poom üleval polnud, uue värske laine pealt alla glissima hakata. Spinn keeras end korralikult ümber vöörstaagi. Kuidagi väga väga halvasti läks spinn seestpidi keerdu.Tükk nikerdamist ja lõpuks tuli ta täitsa alla võtta ja fokaga finišeerida. Miskipärast olid samal ajal hätta sattunud ka Juko ja Blanca. Viimane sai küll vahetult enne finišit veel spinni uuesti üles.
Kokkuvõttes siis 3. koht. Pole paha. Oleks suutnud spinni üleval hoida oleks 2. koht kaunis kotis olnud. Aga mis sa enamat oskad tahta. Vigu tehti ikka samas taktis heade otsustega. Ja nüüd selle loo kirjutamise ajal saab ETNZ America's Cupi viimase sõidus Oracle käes krüssus masendavalt peksa. Vähemalt pole meil seda muret, et paadist enam rohkem kiirust võtta pole nagu kiividel... Ei, meil on veel kõik võtta sellest paadist!
Kommentaarid