Viimane vaatus 2013

Läksime hooaja lõpuvõistlusele vastu kerge värinaga. Nagu ikka - ähvardas olematu tuulega. Suisa nii suur hirm oli sees, et otsustasime sõita kergkaalus ehk 4-kesi. Asi nimelt selles, et kui Blanca lõpuvõistluse võidab, on Seiko Cupi kuld läinud. Niiet eesmärk oli kas võita või hoolitseda, et Blanca ei võidaks ning ise seejuures kuidagi hästi platseeruda. Punktiseis oli täpselt selline. Väike üllatus oli muidugi näha, et Leila roolis ei olnud seekord teps mitte Priit. Hoopistükkis Saare verd pardale toodud.

Merele minnes selgus aga, et tuult justkui oleks. Vähemasti merel tundus puhuvat. Aga start oli "kollidega" koos ehk siis liinil tekkis natuke ähmi. Kõigepealt jäi Vesikaar risti ette ja siis veel Adele ka. Niiet midagi head seal ei olnud. Leila sai hästi minema. Aga Blanca sai vist ka oma noosi kätte ning ei olnud neilgi midagi kiita.

Sõit läks kaunis taktikaliseks. Kui tuul 4-4,5m/s peale kukkus, siis polnud meil konkurentidega võrreldes kõrgust. Kui puhus 5 kanti, siis oli meil kerge käigueelis. Nii me tiksusimegi Juko, Blanca ja Leilaga nr 4 märgi ehk Paljassaare poi poole. Ikka Tallinna poolt äärest. Nägime kurja vaeva, et konkurente kuidagi kontrollida. Aga Leila püsis meist ikka napilt ees. Juko ja Blanca said kuidagi seljatatud. Leila irdus esimesena merele. Meie jäime aga Blancaga kalda alla ja läksime nii kaugele kui vähegi julgesime. Siis pautisime merele ja läksime Leilat otsima. Ja viimane oli head sõitu teinud. Saime neil nibin nabin eest läbi ning pautisime peale. Ja nii kaunis mitu korda. Lõpuks olime oma duellis jõudnud punkti, kus enam ei tihanud kalda poole minna. Lasime Leila vabaks ja sõitsime nii ühel halsil peaaegu, et märgini välja. Nr 4 märk on muuseas päris kaugel. Sõitsime sinna üle tunni aja. Mingi hetk tundus, et Leila on päris targu nurka end ajanud ning Blanca korraliku ülekrüssu teinud. Olime Blanca ülekrüssus kuni viimase hetkeni kindlad. Suisa nende märgivõtuni. Aga märgis tuul keeras (mida meie usinasti ära kasutasime) ning nagu pärast välja tuli ei pidanud nad grammigi alla andma. Vot on täpsus 2-3 miili pealt täpselt leeliini hinnata :)

Märgis vahe Leilaga liiga väike, et palliga edestada. Blanca oli maha jäänud. Juko oli kaugelt mere poolt ringiga läinud ja ka hävinud. Spinni all oli 4 paadi peale 4 erinevat taktikat. Meie sõitsime tagasihoidlikku nurka. Leila hoidis meile järgi. Blanca keeras kohe pärast märki nii alla, et kauget vaadates tekkis küsimus kas nad mitte valel halsil ei pressi. Koletul kombel läksid alla igatähes. Juko aga sörkis sabas ja sõitis pikalt ja teravalt Tallinna poole. Ning hävis seal. Mingi hetk tundus, et kuidagi valesti on midagi tuulega. Siis avastasimegi, et meie tuult varjab koletusuur Sylvia. Halssisime, sõitsime vabaks, halssisime tagasi. Tallink Star ning suured lained... Pidime kurssi teravamaks kruvima, et hooga läbi saada. Ja jälle jäime Sylvia alla kimpu. Halssisime, sõitsime vabaks, halssisime tagasi. Lõpuks pidime veel sadamasuu ees ka halssima, et Sylviast natuke vabadust saada. Kogu meie aerutamise jooksul ei teinud aga Leila ega Blanca ühtegi halssi ning tiksusid otse muulide vahelt sisse. Ja kusjuures kummaski paadis ei näinud mitte keegi meie kuut (KUUT) halssi :)

Lõpptulemuseks korrigeeritud ajas 8-sekundiline edu Leila ees. Pole paha punkt hooajale. Ehk saab uued käekellad :)

Kommentaarid