Juhtus sedapse, et me ei olegi ülesõidust saati merele saanud. Mitte, et mehed ei tahaks või tüdinud oleks. Ikka pigem tehnilist laadi takistused. Aga täna saime lõpeks vähemasti kolmapäevaku kaasa sõita. Tegelesime veel oma probleemidega ja üritasime varakult merele saada, et natuke ette valmistada. Tühjagi. Saime nii merele, et nipa napa jõudsime paar pauti teha ja tagasi 1. grupi stardiks stardijoone juurde.
Vile käis. Olime õigel ajal õiges kohas. 3-4 paadipikkust allpool stardipoid. Hakkasime usinalt purjesid peale vedama ja 4-5 minut pärast oli sõsarlaev My Car meile selga vajunud. Ilmselgelt pressisime veidi üle. Aga käiku nagu palju vähem ka ei olnud. Mõtlesime vabas tuules alla sõita, kuid My Car tuli veel alla ja otse tuule ette. Heakene küll. Pressime siis ahtrist üles. Saime oma tuuleaugud ja asjad kätte ning jäime veidi maha. Pautida ka ei tahtnud, tagant tuli valestardi teinud Forte. Pole just viisakas vasakul halsil võistlevale alusele ette jääda. Aga kiiremad on ikka kiiremad ja lõpuks saime natuke hapnikku. Kursiga otse miskisele miinijahtijale, mis juba vihaste pasunahüüetega võistlevaid aluseid eemale peletas. Ajasime end siis ilusti Tallinna alla. Nagu ikka Katariina kai poole sõidetakse. Rada ju keegi näinud ei olnud, ent kuhu mujale ikka läänekaga. Paar otsa Katariinat. Aga tuli välja, et hoopis Paljassaare. Niiet suure osa teest pidime sõitma vabas tuules märki. Kaunis edutult, ei osanud kuidagi purjeid õigesti sättida. Varem paari paudiga eest ära läinud My Car pikendas vahet veelgi. Ja märgis tegime suure ringi, et mitte Sugar 2-le ette jääda. Spinn üles, liivakell välja ja tult. Kuskile. Tundus, et äkki stardipoi poole. Puhas lust. Optimaalne nurk, hea käik. Vähehaaval jõudsime ees liikunutele järgi. Sugar 2 pidime peaaegu isegi üle sõitma. See hoidis kuidagi kahtlaselt alla poole... Aga pani staysaili üles ning hakkas ka liikuma miski hetk.
No lõpp hea kõik hea. Tuli välja, et rada oli äärmiselt vaheldusrikas - Paljassaare tooder ja finiš olümpiarõngaste juures. Halssida ei viitsinud, pressisime alla ja sõitsime lõpuni ära. Takkajärgi tarkus, et kui rada juba kord selline oli, siis oleks võinud ju ikka spordi mõtteski paar halssi teha. Aga nii me siis lõpeks finišeerusime, alla kahe minuti My Cari sabas. Isegi vilet puhuti. Küll natuke alusetult, ent siiski - esimene vile uue paadiga. Päris lootusetu ei ole kõige esimese sõidu kohta. Ehk ei oleks isegi kõige viimaseks jäänud. Oleks ehk Tormilinnust jagu saanud :) Muus osas oleme Tallinnas natuke superstaarigrupis. Tiit Vihul, Andres Laul, Mati Sepp, Eero Pank, Erki Melts, Jaak Jõgi, Juss Ojala... Ja siis miskised võõrkehad Minni, Red Hot ning Tormilind täiesti tundmatute nimedega kaptenite ning kolossaalselt teises mastaabis võistluseelarvetega :)
Vile käis. Olime õigel ajal õiges kohas. 3-4 paadipikkust allpool stardipoid. Hakkasime usinalt purjesid peale vedama ja 4-5 minut pärast oli sõsarlaev My Car meile selga vajunud. Ilmselgelt pressisime veidi üle. Aga käiku nagu palju vähem ka ei olnud. Mõtlesime vabas tuules alla sõita, kuid My Car tuli veel alla ja otse tuule ette. Heakene küll. Pressime siis ahtrist üles. Saime oma tuuleaugud ja asjad kätte ning jäime veidi maha. Pautida ka ei tahtnud, tagant tuli valestardi teinud Forte. Pole just viisakas vasakul halsil võistlevale alusele ette jääda. Aga kiiremad on ikka kiiremad ja lõpuks saime natuke hapnikku. Kursiga otse miskisele miinijahtijale, mis juba vihaste pasunahüüetega võistlevaid aluseid eemale peletas. Ajasime end siis ilusti Tallinna alla. Nagu ikka Katariina kai poole sõidetakse. Rada ju keegi näinud ei olnud, ent kuhu mujale ikka läänekaga. Paar otsa Katariinat. Aga tuli välja, et hoopis Paljassaare. Niiet suure osa teest pidime sõitma vabas tuules märki. Kaunis edutult, ei osanud kuidagi purjeid õigesti sättida. Varem paari paudiga eest ära läinud My Car pikendas vahet veelgi. Ja märgis tegime suure ringi, et mitte Sugar 2-le ette jääda. Spinn üles, liivakell välja ja tult. Kuskile. Tundus, et äkki stardipoi poole. Puhas lust. Optimaalne nurk, hea käik. Vähehaaval jõudsime ees liikunutele järgi. Sugar 2 pidime peaaegu isegi üle sõitma. See hoidis kuidagi kahtlaselt alla poole... Aga pani staysaili üles ning hakkas ka liikuma miski hetk.
No lõpp hea kõik hea. Tuli välja, et rada oli äärmiselt vaheldusrikas - Paljassaare tooder ja finiš olümpiarõngaste juures. Halssida ei viitsinud, pressisime alla ja sõitsime lõpuni ära. Takkajärgi tarkus, et kui rada juba kord selline oli, siis oleks võinud ju ikka spordi mõtteski paar halssi teha. Aga nii me siis lõpeks finišeerusime, alla kahe minuti My Cari sabas. Isegi vilet puhuti. Küll natuke alusetult, ent siiski - esimene vile uue paadiga. Päris lootusetu ei ole kõige esimese sõidu kohta. Ehk ei oleks isegi kõige viimaseks jäänud. Oleks ehk Tormilinnust jagu saanud :) Muus osas oleme Tallinnas natuke superstaarigrupis. Tiit Vihul, Andres Laul, Mati Sepp, Eero Pank, Erki Melts, Jaak Jõgi, Juss Ojala... Ja siis miskised võõrkehad Minni, Red Hot ning Tormilind täiesti tundmatute nimedega kaptenite ning kolossaalselt teises mastaabis võistluseelarvetega :)
Kommentaarid