Koljat

Et kõik ausalt ära rääkida, olime natuke ajahädas. Ei saanud me kuidagi toimetusi enne esimest võistlust mingigi ajavaruga tehtud. Küll sai laupäeva pärastlõunal ja õhtul asju kokku lepitud ja elektroonikat ühendatud, pühapäeva hommikul koos meeskonnaga juba kella 9st hommikul lapitud... Aga suur paat vajab ikka natuke rohkem tööd kui väike paat. Pudinaid on rohkem. Mast mida ronida on ka natuke kõrgem. Ja no see suurepärane idee mast ära vahatada. Nüüd on see nii libe, et sealt ei hoia kuidagi kinni ka. Aga no lõpuks said kõik otsad peale, masti trimm kõigepealt baas asendisse, siis sealt light trimmi ja merele.

Juba muulide vahelt välja saades oli selge, et maapealsed ilmajaamad mereeelu ei mõista. Mast tagasi baastrimmi. Aga viimane võti millega vante kinni hoida sai läks ju 30 minutit tagasi kai ääres üle parda... No võttis aega mis ta võttis. Lõpuks saime isegi foka üles tõmmatud ja korra peaaegu, et krüssatud ja kaks korda pauditud. Siis oli selge, et aeg spinn üles tõmmata. Aga kus sa tõmbad kui erineva poole brassid täiesti erinevalt jooksevad. Ja kui nad tagasi said, siis tuli nad veelkord uuesti lahti võtta ja ikka õigesti ka panna. Need topeltbrassid saavad vist iga hooaja alguses huvitavaid elamusi pakkuma. Või no eelmine aasta kulus pool hooaega enne kui iga kord veatult peale hakkasid saama :)

Kogu selle toimetamise peale oli selge, et spinn ikka üles ei jõua. Proovisime kuidagi stardiliini ära pingida. Juba kell käis. Kuidagi veel brassid vastavalt rajale õigele poole. Juba teada, et liinile pauguks ei jõua, kuid väga palju maha ka ei jäänud. Hakkasime siis minema, hea käik sees ja kõik. Aga miks kõik ülejäänud paadid Folkboodid on? Me ju ei saa ometi nendega samas grupis sõita?! Sõidame ikka tagasi... Tagasiteel hakkas aga suuremaid paate ka vastu tulema... Mitte küll oluliselt suuremaid, kuid siiski. Igatähes selgus, et see oli ikkagi meie start olnud... No mis siis ikka, kanname selle 5 min maha ja alustame kõige viimasena uuesti.

Iganes uhke värk. Paat liikus, viimati EMil üleval olnud purjed nägid täitsa nitsevood välja ja lusti kui palju. Ainult, et konkurendid olid endiselt kaunis pisikesed. Oli ju jutt, et kui "suur LYS" tehakse, siis hakkavad kõik seda sõitma. Vist siiski mitte. Maori oli kõige kiirem paat peale meie. Täitsa koljati tunne. Meie jaoks päris harjumatu... Või nagu folksukorüfeed pärast iseloomustasid meid - "Ei saa ju kõige suuremaid võimalikke paate üldse panna kokku kõige väiksematega". No meie otseselt seda ei tahtnud. Tegelikult ei tahtnud me ka LYSi sõita, kuid kuna meie uued MMi purjed tulevad jupphaaval, siis pole nagu palju variante. Iga kahe nädala tagant ei taha ka 65EUR mõõdukirja eest välja käia. Polegi enne kunagi (tahtlikult) LYSi sõitnud.

Aga tegelikutl hakkas šõu ka kaunis varakult pihta. Pärast teist pauti hakkas groodi topiliist taskust välja libisema. Päris sõidu ajal grooti alla võtta ka ei tahtnud. Aga see tähendas, et meil on probleem ahterstaagi kasutamisega. Lõpuks sai ikkagi proovitud, kuid see ei tahtnud enam järgi tagasi minna, et uuesti pautida saaks. Ja kui läks siis lendas teki all ülekandekettalt maha. Kõik. Null ahterstaaki. X-35 üldiselt seda ei andesta kui ahterstaagiga ei mängi. Tuult oli ka 4-6m/s niiet ketramist oleks pidanud kõvasti olema. Aga no libistasime kuidagi end märki. Saime täitsa üle ootuste spinni üles, kuid siis selgus, et brassi asemel oli soot läbi poominuka. Ja siis millalgi sai niimoodi sõidetud, et "vaba brass" oli lukus ja Egon oli tükk aega lukus olevat spinni trimminud :). Spinn jäi allavõtmisel toppi kinni, kuid õnneks oli keegi seda enne käsklust alla hakanud võtma ja ruumi oli. Lõppkokkuvõttes tuli täitsa kena märgivõtt. Hooaja esimese allatuule märgi kohta suisa üle igasuguste ootuste (vt keskmine pilt)! Ilus Pildiseeria Piret Salmistult siin täies mahus:





Vähehaaval kasvatasime edu ja tegime teise ringi ka ära. Hooaja esimene vile kõlas vääga magusalt. Pärast selgus, et Koljat oli ikkagi Taavetilt kiviga saanud ja Frida napsas 22 sekundiga meie ees esikoha. Saime 8 peale 5 medalit ja ühe päris suure karika. Nüüd segasema külje pealt - esialgse info kohaselt jäid ka kaks paati kontrollajast suisa välja ja nende aegasid ei võetudki finišis. Kuidagi nad siiski lõpuks protokolli hiljem ilmusid. Hea, et me vahepeal vales suunas ka sõitsime. Nagu meile ajalooliselt tavaks on saanud.

Nüüd aga kreenikatse, natuke uusi purjeid ja siis tagasi õigesse gruppi madalamaks kui muru.

Kommentaarid