Jube keeruline on leida seda aega, et kirjutada ja kokku võtta. Ja kui ka alguses tundub kõik oma peas loogiline, siis paar päeva hiljem, kui purjetamispohmell välja magatud, hakkavad asjad häguseks minema. Aga teeme seekord kiiresti:
Neljapäev.
Ülesõit Tallinn-Helsinki. Tee peal nägime esmakordselt oma uusi spinne ja uut kõva tuule fokat. Kõik tundus nagu OK. Apparenti oli vaid 2m/s niiet erilist rõhku purjedesse ei tekkinud. Toomas roolis, tuju hea. Nagu näha ka juuresolevalt pildilt:
Õhtul mingit ohutuskontrolli ei olnud. Vastupidiselt ootustele. Särkkä saarel ei olnud aga üldse mitte midagi peale paari kaijupi. Aga see oli ootuspärane.
Reede
Offshore. Või no midagi selle sarnast. Tuult lubas kõvasti vähem kui tegelikult puhus. Seega sai rada imekähku läbitud. Lühidalt: stardis läks peale vale trimm, koolesime kohe ära, siplesime paar pauti aga esimeseks vastutuulemärgiks olime juba "gruppi" vajuhud. Uue külgtuule spinni all liikusime hästi. Foka all vabas tuules ka isegi täitsa enamvähem. Krüssus hoidsime ka oma ning olime My Carist ja Katariina II-st kiiremad, kuid mikroskoopiliselt. Vanasid kaotuseid tagasi enam ei sõitnud. Järgnes väike külgtuuleots reacheriga, halss, vahetus S1 peale ja... No ja siis sõitsime esimest korda elus oma uue S1-ga. Oli ikka tegemist et õiged trimmid leida. Ei ole midagi nii, et spinn on spinn ja allatuul on allatuul. Kõige lõpuks tegime veel kerge broachi vahetult enne spinni alla võtmist kaljunuka juures. Aga ruumi oli. Lõpetuseks sõitsime ääretult keskpärase sõidu. Tõsine üllatus oli soomlaste Bianco, millest me vähemalt tund aega mööda sõitsime ja mis terve tee meil sabas püsis. Vanasti oli see täiesti ohutu paat...
Laupäev
Paraad! Aga meil oli tegemist. Oli vaja paadi ja purjedega toimetada. Otsustasime otse võistlusalale minna. Mida aga võistlusalal polnud olid rajakohtunikud ja poid. Neil oli ka vaja ju paraadil käia. St päriselt veeti 8 hiigelsuurt poid paraadile kaasa. Ja siis kui paraad läbi sai (kaugel eemal merel) hakkas kõik see raja panek nullist.... Aega läks aga raja sai püsti. Meie start. Saime pärast väikest viperust soovitud rajapoole. 5 minutit ja oleme füüsiliselt esimesed. Korralik keeramine. Palju rohkem tuult kui teistel. Ja siis... lindid ei tööta. Midagi on valesti. Kerge paanika.... Selgus, et tuul oli niimoodi otse külge keeranud, et ei saanud arugi. Katkestamine. Ja siis igavikuline merel tilkumine. Tuult oli, kuid rada ei pandud. Ja ei pandud ja ei pandud. Lõpuks oli kõigil kett maas. Aga siis tehti veel kaks rajasõitu. Kust ühel eksisime rajapoole valikuga esimeses krüssus, saime ropult peksa, ent tegime allatuules ja teises krüssus kõik tagasi. Teine sõit läks justkui paremini. Kolmandas läksid aga kõik asjad untsu, foka soodi pehme seekel ja groodi soodinuka kinnitus katki... Sõitsime lahtise groodiga kuidagi lõpuni.
Pühapäev
Korralikult tuult. 10-12m/s. Meil 740kg asemel pardal vaid 600kg poordipekki. Mis tulemust sa sealt ikka ootad kui käsi sellise ilmaga puudu on. Aga sporti ja rõõmu oli küllaga. Saime krüssutrimmid paika. Niiet kui 2 nigela tulemusega rajasõitu tehtud, saime "coastal" sõidus krüssus natuke jalgu sirutada. Olime füüsiliselt kõigist peale Katariina II kiiremad. Ka My Carist kellel mõõdukirja järgi oleks pidanud 250kg rohkem mehi poordis olema kui meil. Lisaks raskema pulbaga kiil jne jne... Igatähes olime tublid. Kuni sõitsime märgist mööda ja siis allatuules märki tagasi. Ja sinna ka see sõit läks. Aga! Me teame kuidas kõva tuulega kiiresti krüssata. Seda me enne oma paadiga teinud ei olnud. 8m/s oli X-35 võitlusvõime lagi. Üle selle oli ellujäämine. Aga meie suutsime 10-12 nüüd suisa konkurentsis olla. Vähemalt käiguga. Seega hoidke alt :)
Ahjaa - meeskonnaüritusi oli meil ka. Iga päev olu uus seiklus uude eksootilisse restorani. Ja võimalusel vallutasime uusi tippe (loe käisime punast muna katsumas)
Tegelikult oli viimasel päeval juba pärast neid kahte rajasõitu füüsis täiesti läbi ja puudus igasugune mott edasi võistelda. Aga tuli see coastal. Ja siis sinna otsa natuke rusuvalt see navigeerimisjama. Aga siis tuli hakata hoopis koju sõitma! Niiet hurraa. Kõik vigastada saanud ja merehaiged pealt maha, asusime 4-kesi teele. Alguses oli ikka päris tüütu laine. Tundus kahtlane mis näoga me Tallinna jõuame kui terve tee niimoodi loobib. Aga läks paremaks. Kodulahel tegime juba hot dog'e ja vaatasime imeilusat päikeseloojangut, tujud head. Ainult et järgmine päev oli esmaspäev. Tööpäev. Ja ühtlasi ka päris korralik purjetamispohmellipäev. Läbi võttis see BOW. Nii füüsiliselt kui vaimselt.
Neljapäev.
Ülesõit Tallinn-Helsinki. Tee peal nägime esmakordselt oma uusi spinne ja uut kõva tuule fokat. Kõik tundus nagu OK. Apparenti oli vaid 2m/s niiet erilist rõhku purjedesse ei tekkinud. Toomas roolis, tuju hea. Nagu näha ka juuresolevalt pildilt:
Õhtul mingit ohutuskontrolli ei olnud. Vastupidiselt ootustele. Särkkä saarel ei olnud aga üldse mitte midagi peale paari kaijupi. Aga see oli ootuspärane.
Reede
Offshore. Või no midagi selle sarnast. Tuult lubas kõvasti vähem kui tegelikult puhus. Seega sai rada imekähku läbitud. Lühidalt: stardis läks peale vale trimm, koolesime kohe ära, siplesime paar pauti aga esimeseks vastutuulemärgiks olime juba "gruppi" vajuhud. Uue külgtuule spinni all liikusime hästi. Foka all vabas tuules ka isegi täitsa enamvähem. Krüssus hoidsime ka oma ning olime My Carist ja Katariina II-st kiiremad, kuid mikroskoopiliselt. Vanasid kaotuseid tagasi enam ei sõitnud. Järgnes väike külgtuuleots reacheriga, halss, vahetus S1 peale ja... No ja siis sõitsime esimest korda elus oma uue S1-ga. Oli ikka tegemist et õiged trimmid leida. Ei ole midagi nii, et spinn on spinn ja allatuul on allatuul. Kõige lõpuks tegime veel kerge broachi vahetult enne spinni alla võtmist kaljunuka juures. Aga ruumi oli. Lõpetuseks sõitsime ääretult keskpärase sõidu. Tõsine üllatus oli soomlaste Bianco, millest me vähemalt tund aega mööda sõitsime ja mis terve tee meil sabas püsis. Vanasti oli see täiesti ohutu paat...
Laupäev
Paraad! Aga meil oli tegemist. Oli vaja paadi ja purjedega toimetada. Otsustasime otse võistlusalale minna. Mida aga võistlusalal polnud olid rajakohtunikud ja poid. Neil oli ka vaja ju paraadil käia. St päriselt veeti 8 hiigelsuurt poid paraadile kaasa. Ja siis kui paraad läbi sai (kaugel eemal merel) hakkas kõik see raja panek nullist.... Aega läks aga raja sai püsti. Meie start. Saime pärast väikest viperust soovitud rajapoole. 5 minutit ja oleme füüsiliselt esimesed. Korralik keeramine. Palju rohkem tuult kui teistel. Ja siis... lindid ei tööta. Midagi on valesti. Kerge paanika.... Selgus, et tuul oli niimoodi otse külge keeranud, et ei saanud arugi. Katkestamine. Ja siis igavikuline merel tilkumine. Tuult oli, kuid rada ei pandud. Ja ei pandud ja ei pandud. Lõpuks oli kõigil kett maas. Aga siis tehti veel kaks rajasõitu. Kust ühel eksisime rajapoole valikuga esimeses krüssus, saime ropult peksa, ent tegime allatuules ja teises krüssus kõik tagasi. Teine sõit läks justkui paremini. Kolmandas läksid aga kõik asjad untsu, foka soodi pehme seekel ja groodi soodinuka kinnitus katki... Sõitsime lahtise groodiga kuidagi lõpuni.
Pühapäev
Korralikult tuult. 10-12m/s. Meil 740kg asemel pardal vaid 600kg poordipekki. Mis tulemust sa sealt ikka ootad kui käsi sellise ilmaga puudu on. Aga sporti ja rõõmu oli küllaga. Saime krüssutrimmid paika. Niiet kui 2 nigela tulemusega rajasõitu tehtud, saime "coastal" sõidus krüssus natuke jalgu sirutada. Olime füüsiliselt kõigist peale Katariina II kiiremad. Ka My Carist kellel mõõdukirja järgi oleks pidanud 250kg rohkem mehi poordis olema kui meil. Lisaks raskema pulbaga kiil jne jne... Igatähes olime tublid. Kuni sõitsime märgist mööda ja siis allatuules märki tagasi. Ja sinna ka see sõit läks. Aga! Me teame kuidas kõva tuulega kiiresti krüssata. Seda me enne oma paadiga teinud ei olnud. 8m/s oli X-35 võitlusvõime lagi. Üle selle oli ellujäämine. Aga meie suutsime 10-12 nüüd suisa konkurentsis olla. Vähemalt käiguga. Seega hoidke alt :)
Ahjaa - meeskonnaüritusi oli meil ka. Iga päev olu uus seiklus uude eksootilisse restorani. Ja võimalusel vallutasime uusi tippe (loe käisime punast muna katsumas)
Kommentaarid