Ehk siis kõik tundub olema nii nagu peab olema. Leila näitab jälle paremat kiirust ja kõrgust. Tuulelaul on oma mojo jälle üles leidnud ja suudab jälle esikoha väärilist kiirust ning kõrgust näidata. Viru on justkui kännu tagant pääsenud ja krüssab nagu loom. Ja nemad kõik meie ette ka tänasel kolmapäevakul finišiprotokollis jäid. Meie tagant võis leida Merihundi, kellele alles viimane sõit korrigeeritud ajas sama palju kaotasime, kui neid seekord võitsime. Merihundile kaotas aga Blanca, kes vahetult enne viimast märki meil täiesti ahtris olnud. Miskipärast saatis neid ka seekord miski kotermann ja nad olid pautimise asemel sunnitud tükk aega vastu tuult parkima ja said siis alles vanal (valel) halsil uuesti liikvele. Ja sinna need sekundid kadusid. Blancale oli aga veel vahetult enne muulide vahelt sisse krüssamist vääääga lähedal sõsarlaev Eneli, mis näitas viimasel krüssuotsal Kuuli munast Pirita muulideni väga head minekut. Aga nagu purjetamises ikka, tuli ka neil tagasilööke - jäädi karpi suure jahi ja muuli otsa vahele. Eneli ahtrisse jäänud Caroli kohta ei oska ma aga kahjuks suurt midagi öelda kuna nemad olid juba minu vaateulatusest väljas.
Võib tekkida täiesti õigustatud küsimus, et mida ma siis seekord öelda tahan? Eks vist ikka seda, et seekord võitsid targemad. Ja muidugi targemad, kellel vedas. Sest käigu ja kõrguse eelis on tulenevalt kiilude, roolide, taglaste ja purjede erinevusest igal veerandisel enamvähem eri kohas ja tegelikult olulist eelist ei ole. Ning ORC IV grupp on lihtsalt meeletult tasavägine! Ei usu mina, et säärast elamust mõnest muust võistlusgrupist meil Tallinnas saab. Rääkimata kuskil mujal Eestis väljaspool Muhu Väina regatti. Ja mis mu juttu veel tõestab on fakt, et Polarisi sigib juurde nagu Benetau'sid majandusbuumi ajal. Alles esmaspäeval jõudis Kesk-Soomest kohale Long Gong - 1993.a. toodetud uue tüübi Polaris, keda juba peatselt võistlemas näeb. Gemma on juba võistlusrajal käinud ja küll ta peatselt tagasi on. Loviise plaanib järgmiseks aastaks taglase uuendust ja ju ta siis ka stardis tagasi on. Merikotkas on varjusurmast tagasi ning meeskond teeb jõudsalt trenni. Olid teised ka täna kolmapäevakut jälitamas. Võibolla ma lihtsalt ajan asja siinkohal häguseks ja viin jututeema kõrvale sellelt, et mis on saanud meie tulemustega. Ei ole me juba mitu-mitu sõitu enam kesksuvist taset näidanud ja Leilast ega Tuulelaulust jagu saanud. Aga võibolla ma olen hoopis päris uhke selle üle, et veerandonniste teine (või kolmas õigemini?) tulemine nii võimas on. Ja uhke, et isegi grupi keskel figureerida suudame, aegajalt märksa tugevamaid ja kogenenumaid konkurente edestades. Ka Vana kaes tänast päeva. Vaadake hoolega Evelyn IV roolimehe õla kohale:
Seekord siis sedapse :-)
Pildilinki kahh
Kommentaarid