Tänasel kolmapäevakul saime jälle kerepeale. Aga igati teenitult. Lõpptulemus 7. koht 9 paadi seas. Võib isegi öelda, et 10 - Alar Volmer oli uue Hanse 325 roolis ja sõitis sama rada ilma mõõdukirjata. Neid edestasime füüsiliselt päris tublisti.
Aga kõigepealt ilmateate juurde. Üle pika aja lubas, et 8 paiku õhtul tuleb tuult juurde, mitte ei pleki maha. Ma sinisilmne kohe usaldasin. Ja siis kui enne starti tundus, et kruttis 6m/s üles ning meri oli juba eemal kergelt vahune... Siis tuli geniaalne idee light foka medium-heavy vastu vahetada. Ma polnud ju nimelt seda veel oma silmaga näinudki. Niipalju või vähe kui ma see aasta purjetanud olen on pidev plekkimine ja selle piiripeal käik olnud.
Igatähes puri oli väga ilus ja kuju ületas ootusi. Aga fakt on, et ta on ikkagi medium/heavy ehk 12-24 sõlme tuult. 5 minutit pärast starti olime aga juba 10 sõlme juures ja kukkuva trendiga. Vahetusvõimalust sõidu ajal meil ei ole kuna staakpirss puudub ning karabiinidega purje vahetus nii lühikesel rajal on suitsiid. Rajast rääkides siis see oli "äärmiselt huvitav" - krüss Katariina kai juurde, külgtuules spinniga Kuuli Muna juurde ja sealt teisel halsil külgtuules finišisse. Ei mingeid intriige, ei mingit võimalust raja ääre valikuga võita või muud säärast. Kellel on puhas tuul ja kes manöövritega hakkama saab sellel läheb hästi.
Kui nüüd puhtast tuulest rääkida, siis seda me jälle oma pisikese purjepindalaga 35-jalaste vahel ei saanud ning suutsime esimesed 20 minutit julgelt teiste paatie pööriste keskel orienteeruda. Alustades jälle stardist kus seekord olime Seabirdi ja Tessa vahel karbis. Seabird meile ruumi ei andnud ja pärast oli veel Tessa pealt keegi kuri, et ma võiks ikka reeglid ära õppida ning allatuule paadile teed anda. Ei teagi kas nokiti niisama väiksema kallal või mõeldi päriselt, et oleksime pidanud Seabirdi pooleks sõitma. Oleksime hea meelega Seabirdi protestinud, kuid tundus kuidagi mõttetu vehkida kui protestilippu ei ole.
No igatähes. Krüssuotsal oli meil üleval vale puri, liiga vähe oidu, et puhtasse tuulde ronida ning üleüldine ajupehmenemine. Isegi Vanale jäi rumm andmata. Oli see nüüd austusavalduse tegemata jätmisest või millest aga märgis olime B-grupis ning suured ja kiired olid lootusetult kaugele eest pagenud. Selja taha jäid vaid Hanse, Triini ja Maori. Viimane oli küll tegelikult pigem külje all kui selja taga. Igatähes... Terav spinniots. Mööda Maori just ei läinud, kuid seestpoolt seotuks ta sai. Pooltuulest pooltuulde halssimine läks meil muidugi totaalselt aja taha ja spinn lehvis vähemalt kaabli jagu niiasama. Võibolla ka kaks. Igatähes Maori oli pärast halssi ees. Ja sinna ta ka jäi. Lõpuks suutis edumaad isegi 4-5 sekundit kasvatada, kokku ca 15 sekundi peale. Iseenesest on see muidugi vahva, et ta meist kõvasti paremini ei liikunud - spinni on neil ju 4m2 ehk 10% rohkem ning kaalu 400kg ehk 30% vähem... Ka kere peaks vähe äkilisem oleme - meie oma on disaininud kruisimees Dieter Blank, Maori isa on aga Bruce Farr. Ja selle nime vastu ei saa vist eriti keegi peale Juan K.
No ja nii oligi. Vana ei austa, õiget purje ei kasuta, manöövreid teha ei oska. Tegelikult on veel mast ka viltu peal ja keegi pole ühtegi talrepit sellest ajast keeranud kui paat hirmkiiruga vette sai. Niiet kõik mis tutikas paat veninud ja paika loksunud on on muutmata. Peaks vist natuke tõsisemalt võtma seda võistlemise asja, ehk läheks paremini :-)
Kommentaarid