Lõpuks ometi

... sain paadi käima. Ja puhtjuhuslikult toimus see isegi võistlustel. Nagu kõik teavad olid sel nädalavahetusel Tallinna Meistrivõistlused Lühirajasõidus. Kokku toimus 5 võistlussõitu, millest III grupp võttis osa vaid kolmest. Nimelt kadus 2. võistluspäeval ära kogu meie nibin-nabin kokku saadud meeskond peale Sulevi ja Egoni ning tundus jabur minna 13m/s tuulega kolmekesi võistlema. Tuli aga välja, et mitte keegi peale Viru polnud üldse pidanud heaks ideeks välja tulla. Nii sattusin ka mina hoopis Zuxu peale ballastiks ja sain vahelduseks hoopis teisi paate vaadates näoga ahtri poole olla. Mööda igatähes ei läinud keegi. Ka pärast korralikku hiinakat ja muidugi suurepärast vigadeparandust. Igatähes väga proffessionaalne ja vahva oli.

Tagasi esimese võistluspäeva juurde. Kuna genu on meil paras kott ja meeskond polnud just maksimumkaalus, siis otsustasime sõita foka ja rehvimata groodiga. Esimene start oli küllaltki hea ning ka esimesel krüssuotsal näitasime suurepärast kiirust ja nurka. Sinna aga see asi ka jäi. Edaspidi läks kõik jubedamaks ja siis veel jubedamaks. Ja siis lõpuks jäi Alfa meil jalgu ja me ei saanud halssida enne finišit. Ning jäime pagi kätte ja pidime sõitma viimase otsa fokaga. Spinn lihtsalt kiskus kuidagi maadligi.

Järgnes ligi 15m/s pagi, siis tuli vihma, sadas rahet. Kõvasti rahet. nii kõvasti, et tegime korraliku lumesõja. Kahjuks plekkis aga nii ära, et kohtunikke kiusata ei saanud. Naised tahtsid küll, jahe oli. Pidime Vesilennukiga leppima. Aga päike tuli välja ja läks päris soojaks. Puhus vaikne ca 3m/s tuuleke ja pandi valmis uus poi, mille poole ka I grupp startis. Sai poolele teele ja siis plekkis ära. Startis teine grupp - jäigi stardiliinile. III grupp ehk meie tulime juba starti külgtuules ja nii sõitsimegi vorsti täiesti otse ja tegime ümber poide lihtsalt halsse. Tuul oli pagiline ja kiskus kohati broachi poole. Meil läks aga paremini kui teistel. Käiku aga kahjuks enam eriti üles ei saanud kuna esimesest märgist mõned paadipikkused eemal lendas meie tutikas Harken Carbo kontrasoodi plokk pilbasteks. Kvaliteet. Broachinud Vesilennuk ja nendega luhvamisduellile läinud Viru tulid jõudsalt järgi. Vesilennuk möödus poole paadipikkusega. Aga mitte kohtunike arvates. Vesilennuki vile käis, kui vöör liini ületas. Meil aga kui ahter... Nägin VÄGA täpselt kus oli kohtunike laev ja kus oli stardiliini/finiši poi. Meie nimelt olime natuke rohkem poi pool. Aga need 3-4sekundit meid seal aidanud ei oleks. Kaotasime Vesilennukile ca 7 vms :-)

Kolmas sõit läks hästi. Lõpuks ometi sain paadi käima. Nurk ja kiirus olid krüssus isegi PAREMAD, kui Virul ja Vesilennukil. Viimasel allatuuleotsal saime ka Vesilennukist mööda. Nii meetrikesega või veidi vähem.

Kogu pulli juures oli kõige muljetavaldavam fakt, et terve päeva (peale külgtuule vorsti) sõitsime foka ja täie groodiga. tuult oli 8-10m/s. Ja räige vägivalla abil saingi paadi käima groodi peal. Nii nagu kõik modernsed paadid sõidavad. Väike eespuri ja vedav groot. Superluks. Elame näeme mis järgmine aasta uus genu toob. Kui ikka jõuluvana toob uue genu. Kui ei too siis järgmine aasta pole enam midagi teha peale teibi peale teibi panemise.

Pilte olid mõned, kuid kahjuks jäi mälukaart maha ja pidime leppima fotoka sisese mäluga. Karin tegi rohkem pilte ja videosid - anna palun teada kuidas me neile ligi pääseks. GPSi polnud millelt tracki saaks. Erilist vahet ka pole, siuke tihe siksimine ja tubli sport oli.

Edit: Unustasin mainida, et vastavalt 1. päeva tulemustele saavutasime 3. koha karistuspunktidega 3-3-2. Virul oli ette näidata 1-1-1 ja Vesilennukil 2-2-3. Kokkuvõttes oleks piisanud fokaga lihtsalt ühe sõidu läbi sõitmisest ja tulemus polekski oluline olnud - oleksime saavutanud 2. koha. Vaja oli vaid kaks miinuspunkti vähem teenida kui maksimum. Kuna aga keegi otseselt merele tulla ei tahtnud ja mul polnud ja lõpuks enam tuju kolmekesi Sigtunat vallutama minna, siis jäi nii nagu jäi. Eks see jääb nende eneste südametunnistusele kes ei tulnud.

Positiivsest küljest jäi Marek laupäeval hiljaks. Nagu varem kapten välja kuulutanud oli nii ka olema saab - kes hiljaks jääb teeb tervele meeskonnale pannkooke. Marek varu vaim valmis :-)

KJK meistrivõistlused lühirajas 03.10.2009

Kommentaarid