Eesti Pleki Meistrivõistluste 1. ja 2. etapp

Elu on nõnna kiire olnud, et pole saanud aega kirjutadagi. Elion pole kuidagi tahtnud mulle pärast kolimist internetti jagada ning ega enne Väina vist saa ka. Nüüd siis keset puhkust kontoris kirjutamas.

Rannarootsi regatt algas meie jaoks vahvalt. Sattusime stardiliinile natuke liiga vara ja saime osa omapärastest luhvamismanöövritest, kus meile ruumi andmiseks enam ruumi ei antud. Nagu pärast välja tuli, ei tohigi enam luhvata, kui kurss stardiliinile on. Aga imekombel me üle ei olnud ja saime suurepärase stardi. Krüss Suurupi kõikse idapoolse märgini oli vaheldusrikas ja saime Tuulelauluga jälle pautimisduelli pidada. Mingi hetk saime aga täiesti müstilise käigu sisse, ning suutsime Tuulelaulu kindlalt ahtrisse sõita ja järgi jõuda ka Leilale, kes vahepeal suisa täpina silmapiiril tundus. Ja ei tea kas Priit magas või mis seal toimus, kuid imekombel suutsime Leilast ka mööda saada. Tuulelaul oli sel ajal nii kaugel ahtris, kui Leila enne silmapiiril. Mingil hetkel otsustas Tuulelaul kalda alla tuult otsima minna ning pärast mõningast kaalumist ostustasime meie kaldast mõnevõrra kaugemale jääda. Leila peal olla aga meeskond meie laiamise peale natuke solvunud ning sõitis veel 2nm mere poole. Suisa nii kaugele, et puri vaevu näha oli. Ja nii me asusime teele Pakri poolsaare poole.

 Taustal Leila - teinekord leiab pime kana ka tera ja teeb head sõitu võrreldes Kodumaa kiireimate paatidega

Lühikokkuvõte on, et kalda all liiguti alguses vähe paremini, kui meie ja Leila merel, kuid peagi hakkas hirmsat moodi plekki näitama ning kalda all jäid paadid puhta seisma. Leila liikus merel suurepäraselt. Meie seis oli fifty-sixty. Kord sõitsime mere- ja rannaäärse tuule vahelisse plekiviirgu (mis evis mööda kaldajoont 3-5 nm kaldast eemal), kord saime jälle meretuult. Üldine seis oli piin ja valu. Aga kuidagi me liikuma saime. Seejärel tulid Pakri saared. Ja see oli veel hullem piin. Täiesti nõutukstegev. Tuul keeras pidevalt 90 kraadi, kadus iga natukese aja tagant sootuks ning muutis meeleolu pardal morniks. Õnneks saime aga pärast mitmetunnist loksumist hoo sisse. Oli juba palav. Kui aus olla, siis panin lühikesed püksid jalga juba kell 07:30 hommikul. Vot selline ilm oli.

Järgnes pikk vabatuule ja krüssu vaheline pendeldamine Dirhamini, kus soodimehena ei saanud rahu kordagi kauemaks, kui 3 minutit. Vintsimaitse oli suus. Väsimus. Magamatus. Päike. Vähene tuul.

Stella II Dirhami ja Voosi kurgu vahel

Dirhami juures saime järgi meie ees sõitnud Stella II-le, mis on meist palli ja kõigi muude andmete poolest märksa kiirem alus. Ja kuna Dirhami juures tahtis tuul jälle sootuks kaduda, siis oli kõvem taktikakursus ja teravad allatuulekursid spinniga. Ometi suutsime Stella II-st mööduda ja kuni Voosi kurguni nende ees püsida. Seal oli aga ruumi halssimiseks vähe ning nende hiiglaslik spinnaker näitas nürimatel kurssidel paremat kiirust. Meil polnud aga lootustki nii alla sõita. Ometi võitlesime kuni Kajakarahu pöördemärgini pidevalt halssides ja hoolega trimmides ning saime märgis sisemiseks. Haapsalu liinidel läks spinniots õite teravaks ja ka tuult tuli ca 5m/s. Tekkis kahtlus kas meie peenikesed brassid vastu peavad. Isegi uhiuued Harkeni stopperid ei suutnud neid enam kinni pidada. Rääkimata kuidagi käejõul pealet õmbamisest. Õnneks oli probleeme ka Stellal (neil ju veel eriti suur spinnaker) ning nad otsustasid venitamise asemel spinni rullgenu vastu vahetada. Midagi läks aga vähese meeskonna tõttu halvasti ja meil õnnestus viimasel miilil üle 2-minutiline edu sisse sõita. Mida oli ka hädasti vaja - korrigeeritud ajas edestasime neid vaid ca 100 sekundiga. Ehk siis me pidimegi Stellast Performance Line arvestuse järgi kiiremad olema. Täiesti müstiline... Kokkuvõttes - 1h kaotust Leilale ja 2. koht ORC IV grupis!



Eesti Pleki  Meistrivõistluste 2. etapp ehk Kessu regatt toimus samuti vähese tuule ja põletava päikse käes. Start läks hästi, ent kohalike kombel maa alla tuult otsima minna ei julgenud. Kohalikud said ka muidugi oma julguse eest karistada. Eriti Luisa, mille kõmakas vastu rannaäärset kivi kostis üle terve laevastiku kaunis lõhestavana. Põhja kraapis ka Edasi. Esialgu pole andmeid selle kohta, et kahjustused suured oleks olnud.


Järgnes pikk krüssu ots, milles suutsime mööduda Luisast ja Laglest, kuid lasime Leilal järgi tulla. Ka Tuulelaul tuli silma järgi justkui veidi lähemale, ent edu pöördemärgis oli neil ca 8 minutit. Järgnes terav-terav spinniots järgmisse märki. Ja on õudust - meie spinn ei sõida teravalt nii hästi, kui Leila ja Tuulelaulu modernsema kujuga spinnakerid. Meil ei jäänud muud üle kui heisata genoa ja proovida rohkem kõrgust sõita. Leila aga sõitis veidi alla. Ilmselt oli neil Vanaga hea kokkulepe, sest altpoolt said nad lõpuks tuult ja põrutasid nii mööda ka meie ees olnud Tuulelaulust.

Pildi allkirjaks sobib kõige paremini järgmise lõigu esimene rida...

Kõigest sellest polnud aga suurt kasu. Lõpuks plekkisime kõik ikka kõrvuti. Ja pikalt........ Kui tuul tuli, sai Tuulelaul kuidagi müstiliselt jõudsalt eest minema. Krüssasime Leilaga pea kõrvuti viimasesse pöördemärki veelkord lühendatud rajal, ent... Leila oli veidi pealpool. Märki sõit oli juba kerge pressimine. Ometi hoidsime kiirust ligi 5 sõlme või isegi veidi peale. Vahetult enne märki sõitis aga meie ja Leila vahelt läbi üks mootorpaat, mille käigulaines suurema osa oma kiirusest kaotasime ja ligi paadipikkuse alla kandsime. Märki me enam ära ei länud ja pidime tegema hävitava lisapaudi. Ka tuul keeras ja tugevnes. Meie jaoks vahetult enne märki, Leila jaoks aga pärast märki. Nii lendaski ta viimase paari miili peale üle 2 minuti eest ära. Kokkuvõttes 5. koht 8 paadi seas. Esikoha sai nimelt Lagle, kes allatuult plekkides tagant tuleva tuulega teistele järgi võttis ja kogu krüssus kaotatu tagasi võitis. Oma suurepärase palliga lõigi ta nii kõige ees olnud Edasit kui ka Leilat ja Tuulelaulu. See paat saab Väinas tõeline hirm olema - tundub, et oodata on sarnaseid tuuleolusid.

Pildid ja asjad... Tulevad ka :)

Kommentaarid