See oli umbes nii. Tuult oli 3m/s või isegi veidi vähem ja tekkis hirm, et kuidas üle joone saada. Õigel hetkel õnneks hakkas õhk liikuma. Stardi saime väga hea. Kui välja arvata, et pidin Brigittale käe vahele panema. Seal oli miski korralik segadus teemal kas ja kuidas me ruumi saame anda. Enel oli peal. Siis kui Enel ruumi tegi siis proovisime ka üles luhvata, kuid Brigitta oli juba oma vööriga meie päästerõngas. Ma ei osanud esiteks midagi öelda selle peale, et nad PROTEST karjusid. Mõni hetk hiljem aga jõudis kohale, et meile ei jäetud piisavalt aega ruumi andmiseks ning lippu ka üles ei läinud. Üldiselt polnud see vist nende jaoks eriline probleem kuna nad sõitsid meid esimese viie minutiga korralikult üle.
Igatähes olime esimese krüssuotsa keskpaigas teel Katariina kaini päris heas seisus. 2/3 läbitud saime isegi Tessa vöörist paremaga läbi sõita. Siis aga läks kõik allamäge ning segadus tuule keeramise ning suurest liinilaevast tekitatud tuuleaukude ja lainetega tähendasid, et olime esimeses märgis viimastena. Eriti hale tunne oli - samal halsil liikudes olime suutnud Tessaga sammu pidada ning ka Enel ja Brigitta ei läinud kaugele eest ära. Aga lisa paar pauti ja natuke segadust ning....No muidugi ei saanud me spinni ka üles aga see ei olnudki nii suur hoop kui ma esialgu arvasin arvasin. Nimelt olime just krüssus valede valikutega peksa saanud. Seejärel ei läinud spinnipoom üles. Siis kui läks ei tulnud spinni nukk poomini ja takerdus, siis kui lahti saime ei jõudnud ma enam käega brassi hoida ja lukku panna. Siis kui lukku saime siis ei saanud peale tõmmata.... No paras ikaldus ja kapten jooksis mahlast tühjaks.
Katariinast oli teravat sorti spinniots Kuuli Munani. Teraval spinniotsal keegi kellestki mööda ei sõitnud ja kõik oli rahulik. Ainult Tessa oli kuidagi müstiliselt kaugel. Mingi hetk hakkasime õlut jooma ja siis sõitis Maori eest ära.
Kuuli Munast tuli KORRALIK krüss Suurupi nr 3 märki. Alguses oli tuult ca 4m/s, kuid mida aeg edasi seda karvasemaks kiskus. Kuni ca 7m/s oli meil käik ja nurk suurepärane ning elu tundus lill. Aga siis kui kuskile vahemadala kanti jõudsime kiskus üles jube terava laine, kuhu julmalt sisse raiuma hakkasime. Ja vähe sellest hakkas tuul üle käima ning 9m/s kanti hoidma. See oli meie plekkimisfoka jaoks liiga palju. Kuna genu meil ei ole siis on kerge foka meil kaunis jõuline. Nii jõuline, et hakkas 9m/s juures grooti liiga koledasti tühjaks lööma ja varasem 5.8-5.9 sõlme kukkus 5.4-5.5 peale. Eks lainel oli ka oma töö seal teha. Igatähes oli ikka tohutu igatsus raske foka järele. Kuna nad on meil vöörstaagi küljes karabiineritega, siis polnud meil erilisi võimalusi ka vahetamiseks. Tuli hakkama saada. Vahepeal lasime mööda Maori, keda enne tuule tõusmist olime edestada suutnud. Viimase paari paudiga vahetult enne Suurupi nr 3 teljepid saime aga nendest siiski uuesti mööda.
Spinniots oli vägev. Kui me heiskamisle totaalselt takerdunud spinni saalingu tagant lahti ja üles saime ähvardas laineloks meid broachi ajada. Spinnipoomi ülestõmbe peale tõmbamise asemel lendas aga spinnifall kolinal lahti ja spinn tuli alla. Nägin juba õudusunenägusid ribadest ja pilbastest ning sellest kuidas pool kokpitti vees sees on. Mingi ime läbi me siiski ei broachinud ja kõik asjad jäid terveks. Ka Maoril oli tegemist ning mööda nad meist ei tuisanud. Tegime paar vale halssi ja läksime Paljassaare alt tuult otsima. Reaalselt olid seal aga vaid valged laineharjad mis ka ära kadusid... Igähes saime peksa ja Maori sai merelt meile järgi.
Teepeal finišisse oli laevatee teljepoi ning sellest edasi käis paugutamine juba külgtuules. Saime ka ühe vahva video selle kohta kuidas Maoriga jõudu katsusime ning kordamööda glissisime.
Lõpeks finišeerisime 1 sekund enne Maorit. Suured paadid olid aga täiesti lootusetult eest ära krüssanud ning spinniotsal meil enam midagi võita polnud. Hea uudisena oleks tänase kaunis äpardunud sõiduga IV grupis endiselt III koha saanud.
Kommentaarid