Kättemaks eelmisele kolmapäevakule

Võib öelda, et täna läks hästi. Sõitsime sellise ringi:


Päris seda kõrgust ikka hoida ei suutnud mis ideaalne oleks, kuid vähemaste olime kiired. Kahju, et nii vähe paute sai, kuid need mis olid, said kenad. 79, 84, ja 85 kraadi. Esimesel paudil siis tõenäoliselt oli 5-kraadine tuule keeramine ka abiks.

Aga sõidu juurde? Start oli vahva. Sõimati nägu täis ja öeldi, et ma võiks purjetama õppida. St meil oli kurss stardiliinile ja täpselt kohtunike laeva alla. Ülevalt tuli Merihunt ja eneseõigustuseks see, et nemad võtavad märki ja on sisemised :-) No olukord oli nii absurdne, et vallastime ja lasime nad vahele. Puhtalt selleks, et muidu oleks nad meile sisse sõitnud. Kui ikka inimene ise on nii kindel selles, et tal mingit sorti tsoon kohtunike laeva ümber on keegi teine purjetada ei oska siis ei aita ussi ega püssirohi. Protestida oleks võinud, kuid polnud punast lippu paadis.

No saime siis täpselt Merihundi ahtrinukas minema, koledasti seotud. Lõpeks ikka meil käik rauges ja saime vabalt Pirita Rannahoone poole pautida.

Foto: KJK

Pisike sutsakas ja tagasi. Käik oli hea. Rebisime Merihundil eest ära ja libisesime paremaga läbi. Täpselt nii palju, et saaksime neile otse silmaauku pautida. Ja see toitis suurepäraselt. Märgiks ehk 300-400m hiljem oli vahe juba 5-6 paadipikkust. Aga no ega seda silma tasu usaldada... Kiire oli ka.  Kusjuures märki tulid vist pea kõik ülekrüssuga. Eesotsas meie ja Merihundiga. Ah et kuhu me sõitsime? see parem ülemine nukk üleval tracki peal on nr 8 märk ehk kohtunike pandud lisamärk.

Spinn üles, tuld. Merihunt sõitis peale ja tahtis katta. Meie aga halssisime. See oli tegelikult algusest peale meie sõjaplaan. Amserv tundus sedapse käitudes tervest 1. grupist saepuru teinud olevat. Aga no nad olid ikkagi meist 15 minutit ees niiet pigem tuli lähtuda sellest, et raja keskel on hea. Lõppkokkuvõttes ei teagi kuidas meil see spinniots läks. Esimene halss meid liigselt ei rõõmustanud. Teised suutsid sama kiirust hoida. Teine halss tundus OK aga tuul oli "keerdus" ehk topis tundus teine maailm olema kui allpool. Mingi hetk ei saanud enam täpselt aru kui palju alla kannatab sõita ja tundus, et sõitsime natuke liiga alla. Võtsin ise soodid oma pihku ja andsin natuke kiirust. Aga tundub, et ka tuul keeras. Igatähes saime rohkem Katariina peale sõita. Aga sellega me otseselt võitma ei oleks pidanud, kuna kogu IV grupp oli meie taga samal halsil. Mingi valemiga olid nad aga kõik natuke maha jäänud. Viimane halss märki toimus isegi natuke liiga hilja. Spinn tuli alla enamvähem ideaalsel ajahetkel ja jäi millisekundi pealt õige jagu aega purjedele esmane trimm anda. Märgivõtu trajektoor muidugi oli õudus kuubis. Läksime teravalt sisse ja pauguga välja. Ehk siis omast arust teravalt aga reaalselt vajusime kohe pärast märki 1-1,5 paadipikkus alla. Eks tahab harjutamist.

Krüssul tagasi stardiliini poile ootasin pingsalt võimalus Miiduranna poole pautida. Aga see võimalus ei tahtnud ja ei tahtnud ja ei tahtnud tulla. Lõpuks saime oma 5-kraadise keeramise kätte. Miiduranna poole aga pikalt sõita ei kannatanud, laine oli otse silmaauku. Palju teda polnud aga ju tal mõju ikka oli. Esimesel võimalusel kütsime Pirita poole tagasi ja proovisime ikka kiirusele rõhku panna.  Viimane ots stardiliini poile oli veider. Vajusime Merihundile kuidagi eriti selga. Aga samas läksime sama vahemaa eest ära. Või isegi libisesime eest ära. Takkajärgi träkki vaadates pakun, et tuul veidi keeras ja surus meid alla. Merihunt pressis omal käigu kinni, et sama nurka hoida. Meie sõitsime tuule suhtes sama nurka.

Viimane imepisike ots märgile oli jälle ülekrüss. tubli 2 paadipikkust. Väheke naljakas on muidugi 60 meetri pealt 15 meetrit valesti arvutada. Aag see selleks. Pooltuules finiši poole ja jõel traditsiooniline plekk ja tirel. Et kuigi merel oli ilus 6m/s tuul puhunud, siis jõel oli 1-2m/s ja ilmselgelt otse silmaauku. Aga see on tavaline.

Igatähes, esimene kult KJK kolmapäevakutelt. Üldse. Siiamaani pole me sellega veel hakkama saanud. Tegelikult kahtlesin ise ka, et kas tõesti... Aga ühtegi säärast plekikärakat küll riiulilt ei leidnud. Konkreetset olukorda ka ei mäleta. No seda magusam ta on :)

Kommentaarid