Oli päris tõsine nädalavahetus. Kaks pikka ja väsitavat regatti selja taga. Või vähemalt üks neist oli pikk. Etteruttavalt võib öelda, et purjetamist oli piisavalt, et teha tasa kõik selle aasta sõitmata sõidud ja panna kirss tordi otsa. Üks regatt krüssu, üks regatt spinnisõitu. Tulemused polnud küll kuldsed ja teekond kippus kohati kiviseks, kuid suured naeratused sai näole igat pidi.
Kõigepealt Rannarootsi. Start reede õhtul kell 19:30. Suund Piritalt Haapsallu. 65nm, ilmaennustus - puhas vastutuul terve tee. Suur oht tuulevaikusele. Ja et asi veel lihtsam oleks, siis selgus reedel ka lõplikult, et meie üks ja ainus roolimees Marek on liiga tõbine, et seda pikka ja külma öösõitu ette võtta. Asendusmeest otsiti vee pealt ja vee alt. Aga ei ühti. Lõpuks otsustasid Andres ja Peeter kuidagi kahekesi asja ära teha. Võistlusmiile kahepeale kokku viimastel aastatel ehk mõnikümmend. Aga Peeter läks rooli ja START:
Laine oli natuke vallatu ja kulus aega, et aru saada kuidas me nüüd ikkagi sõitma peaks. Tunnetust polnud. Lootsime poolel teel kätte saada. Peeter tõenäoliselt sai ka enamvähem kuna tema oli peamiselt roolis.
Sõitsime taktikaliselt konservatiivselt nagu ikka. Üksinda uitama ei läinud, nurgakaid ei teinud. Paljassaare otsaks olime juhtimas ning kinni püüdnud 5 min varem startinud Maori. Lohusalu juures oli selge, et Leila oli merelt korralikult võitnud. Kadri meie taga maa all aga käiguga 1nm kaugusele jäetud. Tuul ja laine olid rahulikud, paat sõitis nagu kulda. Oli tunda, et krüssus on minek hea. Uus rool ja uus foka teevad head tööd.
Pärast Paldiski otsa tuli aga mingi hetk kole paks piimjas udu. Selline, et kes iganes pinni kätte võttis, sellel hakkas pea ringi käima. Täiesti lootusetu. Siksisime seal nii ja naapidi ja... Ei olnud suurt head nahka. Pärast udu oli selge, et Kadri on liiga lähedal ning merelt suurelt võitnud Leila oli uute valikutega kaotanud. Kuna tee oli pikk, siis võitvaid ja hävitavaid paute oli meil küllaga. Kord nii kord naa. Sama oli ka konkurentidel. Lõpuks Dirhami otsast saime hea mineku kätte. Venitasime eest ära uuesti pildile ilmunud Kadril, Maoril, Matildal isegi. Aga Matilda jõudis ühe hea paudiga meist supsti mööda. Nii läksime koos Voosi kurgust üles pautima. Matilda ees, meie järgi. Kivine oli. Lõpuks saime neist mööda regati lõpuossa jäänud imelühikesel spinniotsal. Tõenäoliselt siiski seetõttu, et nemad spinni ei heisanud. Tulemus - 45min Kadrist ees. Füüsiliselt. Korrigeeritud ajas jäi 8 minutit puudu. Lükkasime süü Mareki kaela. Tema oleks raudselt selle 17 tunni sees meid piisavalt täpsemini kursil hoidnud, et võita. Järgnesid Leila ja Juko.
Siis tuli Kessu. Meie üks lemmikregatte. Nagu ka Rannarootsi. Aga Kessu on erilisem. Oli ta ikkagi kaptenil ka päris esimene võiduajamine 6 aastat tagasi. Ilmaennustus oli nigel - 3-7 sõlme tuult. Eks alguses oli gramm rohkem aga nii ta jäi ka. Sõitsime lühendatud rada, 30nm. Aga ka selle läbimiseks kulus meil üle 8 tunni.
Alustasime hästi. Esimeses vastutuulemärgis kohe Edasi sabas. Saime mööda. Vedasime kuni Rukki otsani. Siis läks Edasi alatult (:)) meist mööda ning edasised katsed füüsiliselt ette jõuda jooksid pleki nahka. Imekombel tulime esimesest koledamast plekist välja füüsiliselt neljandana. Edasi pikalt-pikalt-pikalt ees, Kadri ja Lagle II 3-5 kaablit. Aga pressisime ja pressisime, saime järgi, lõpuks ka mööda. Ja siis lõpuks tuli võimalus sõita pikalt teravat spinniotsa ning näidata kus Minni ramm on. Eks muidugi aitasid ka eespool vaikivad tuuleolud, kuid kalendriga eest ära sõitnud Edasi saime kätte. Korraks ka mööda. Kuid kohalikud hiilivad ju üle kivide ja kändude ning finišis jäi ikka paar paadipikkust meie vahele. Kadri ja Lagle II said tagapool veel kenasti plekki nautida ning nibin nabin jäi meile protokollis jällegi 2. koht. Aga et kui palju võidust puudu jäi? Jälle 8 minutit. Tundub, et sellest on harjumus saamas....
Väinas näeme!
Kõigepealt Rannarootsi. Start reede õhtul kell 19:30. Suund Piritalt Haapsallu. 65nm, ilmaennustus - puhas vastutuul terve tee. Suur oht tuulevaikusele. Ja et asi veel lihtsam oleks, siis selgus reedel ka lõplikult, et meie üks ja ainus roolimees Marek on liiga tõbine, et seda pikka ja külma öösõitu ette võtta. Asendusmeest otsiti vee pealt ja vee alt. Aga ei ühti. Lõpuks otsustasid Andres ja Peeter kuidagi kahekesi asja ära teha. Võistlusmiile kahepeale kokku viimastel aastatel ehk mõnikümmend. Aga Peeter läks rooli ja START:
Laine oli natuke vallatu ja kulus aega, et aru saada kuidas me nüüd ikkagi sõitma peaks. Tunnetust polnud. Lootsime poolel teel kätte saada. Peeter tõenäoliselt sai ka enamvähem kuna tema oli peamiselt roolis.
Sõitsime taktikaliselt konservatiivselt nagu ikka. Üksinda uitama ei läinud, nurgakaid ei teinud. Paljassaare otsaks olime juhtimas ning kinni püüdnud 5 min varem startinud Maori. Lohusalu juures oli selge, et Leila oli merelt korralikult võitnud. Kadri meie taga maa all aga käiguga 1nm kaugusele jäetud. Tuul ja laine olid rahulikud, paat sõitis nagu kulda. Oli tunda, et krüssus on minek hea. Uus rool ja uus foka teevad head tööd.
Pärast Paldiski otsa tuli aga mingi hetk kole paks piimjas udu. Selline, et kes iganes pinni kätte võttis, sellel hakkas pea ringi käima. Täiesti lootusetu. Siksisime seal nii ja naapidi ja... Ei olnud suurt head nahka. Pärast udu oli selge, et Kadri on liiga lähedal ning merelt suurelt võitnud Leila oli uute valikutega kaotanud. Kuna tee oli pikk, siis võitvaid ja hävitavaid paute oli meil küllaga. Kord nii kord naa. Sama oli ka konkurentidel. Lõpuks Dirhami otsast saime hea mineku kätte. Venitasime eest ära uuesti pildile ilmunud Kadril, Maoril, Matildal isegi. Aga Matilda jõudis ühe hea paudiga meist supsti mööda. Nii läksime koos Voosi kurgust üles pautima. Matilda ees, meie järgi. Kivine oli. Lõpuks saime neist mööda regati lõpuossa jäänud imelühikesel spinniotsal. Tõenäoliselt siiski seetõttu, et nemad spinni ei heisanud. Tulemus - 45min Kadrist ees. Füüsiliselt. Korrigeeritud ajas jäi 8 minutit puudu. Lükkasime süü Mareki kaela. Tema oleks raudselt selle 17 tunni sees meid piisavalt täpsemini kursil hoidnud, et võita. Järgnesid Leila ja Juko.
Siis tuli Kessu. Meie üks lemmikregatte. Nagu ka Rannarootsi. Aga Kessu on erilisem. Oli ta ikkagi kaptenil ka päris esimene võiduajamine 6 aastat tagasi. Ilmaennustus oli nigel - 3-7 sõlme tuult. Eks alguses oli gramm rohkem aga nii ta jäi ka. Sõitsime lühendatud rada, 30nm. Aga ka selle läbimiseks kulus meil üle 8 tunni.
Alustasime hästi. Esimeses vastutuulemärgis kohe Edasi sabas. Saime mööda. Vedasime kuni Rukki otsani. Siis läks Edasi alatult (:)) meist mööda ning edasised katsed füüsiliselt ette jõuda jooksid pleki nahka. Imekombel tulime esimesest koledamast plekist välja füüsiliselt neljandana. Edasi pikalt-pikalt-pikalt ees, Kadri ja Lagle II 3-5 kaablit. Aga pressisime ja pressisime, saime järgi, lõpuks ka mööda. Ja siis lõpuks tuli võimalus sõita pikalt teravat spinniotsa ning näidata kus Minni ramm on. Eks muidugi aitasid ka eespool vaikivad tuuleolud, kuid kalendriga eest ära sõitnud Edasi saime kätte. Korraks ka mööda. Kuid kohalikud hiilivad ju üle kivide ja kändude ning finišis jäi ikka paar paadipikkust meie vahele. Kadri ja Lagle II said tagapool veel kenasti plekki nautida ning nibin nabin jäi meile protokollis jällegi 2. koht. Aga et kui palju võidust puudu jäi? Jälle 8 minutit. Tundub, et sellest on harjumus saamas....
Väinas näeme!
Kommentaarid