Kolm kuningat

Viimane kolmapäevak oli päris vahva. Kõigepealt selgus, et Peeter on sel nädalal Rootsis. Siis selgus vahetult enne sõitu, et ka Ats ei saa tulla. Asenduse leidmiseks aega polnud. Ilmaennustus oli na selline kuni ca 4m/s. Et ehk kuidagi saab hakkama. Läksime välja näod naeru täis. Tuult tundus jube vähe olema. Selline ca 3m/s. Aga kuna oli maatuul, siis oli ta laiguline. Mida aga aeg edasi seda vägivaldsemaks nad läksid ning pärast starti viskasid pagid ligemale 9m/s. Meil muidugi light foka peal ja ainult üks mees poordis.

Foto meie fiišeerumusest: Agnes Lill

Start läks tuksi. Näha oli, et liin on viltu ja et on vaja startida poi poolt otsast. Aga et ta nii viltu oli, et mitte mingi imega poleks saanud paremal halsil üle liini, seda ei osanud me piisavalt õigel hetkel näha. Nii jäimegi stardis kohe halvasti Viru alla lõksu ja üle pressimiseks polnud lihtsalt poordis mehi. Kuidagi suutsime aga ikkagi sellel ühe halsi vaba krüssu otsal end Russalka märgiks esimeseks pressida. Viskasime märgis kohe halsi ja hakkasime muulide poole uhama. Targu ei pannud kohe spinni üles kuna pagid olid tol hetkel kalda pool ääres eriti ägedad ning nurk oli päris terav.

Aga et miks me üleüldse vales suunas sõitma hakkasime? No see oli seotud sellega kuidas Marek ja Egon koos rada vaatasid. Kollektiivselt pidasid meid IV grupiks ehk LYSiks ning nägid, et ainult 1 märk ongi. Russalka ja finiš. Muidugi ei vaadanud keegi, et kus finiš on. Ja tegelikult ei vaadanud keegi ka väga hoolega et mis ülejäänud paatide rada on. Nii siis saigi kähku Facebooki mindud, et rada vaadata. Aga just täna oli Facebooki rada üles laadimata jäänud. Kissitasime silmi ja nägime, et kohtunikud on veel merel. Seega finiš mitte muulide vahel, vaid merel. Siis aga vaatasime, et ülejäänud punt kisub vägisi nagu mere poole. Üldsegi mitte finiši poole. Siis saigi hull lugu kotist välja, et "aga 4. grupil oli kindlalt ju ainult 1 märk". Kapten pidi seda kuuldes üle parda hüppama. Me teatavasti pole see aasta veel IV grupp olnud. Aga teha polnud enam midagi. Mõtlesime, et pulli pärast võiks siis juba folksude ja asjade raja ka läbi sõita ja siis edasi Kuuli muna poole minna.

Tegelikult polnud aga häving väga hull. Võibolla minut-poolteist. Nii ehk naa oli enne raja välja panemist arutatud, et lahe keskele ei tasu minna, kuuli muna tiir tuleks teha väikse kaarega kalda poolt. No läksime suure kaarega.... Aga tuult oli kenasti. Märgiks oli meist ette rebinud vaid Maori, kelle ajad küll tegelikult hoopis II grupi sees kirja lähevad. Teised polnud aga piisavalt maha jäänud. Tuul kruttis ja keerutas krüssuotsal Kuuli Munast finišini ning Leila oli teinud hea lükke kohe pärast märki pautides. Oli meil täitsa lähedal. Aga välja kukkus niimoodi, et pautis ja sõitis kuskile täiesti rajalt minema ning sai hoopis viimase koha. Ju rihtis finišit muulide vahel. Muud seletust sellisele sõidule olla ei saa. Meie taga läks meist veel natuke kõrgemale Blanca, kuid see hakkas peagi pagidega kiiruse asemel looma moodi kõrgust võtma ja sõitis samuti põhimõtteliselt rajalt välja. Meie aga olime teinud perfektse paudi, mis viis meid otse finišiliini lähimasse ehk kohtunikelaeva poolsesse otsa. Kahjuks võttis snitti ka Viru, kes hooaja esimest võistlust sõitis. Ja sõitis otse meie ahtrist otse esikohale. Korrigeeritud ajas meist 10 sekundit ees. Aga teine koht pole paha. Eriti arvestades, et olime 6-9m/s tuules peal 3-kesi, ilma kallutusjõuta. Sõitsime läbi 2 erinevat rada. Olime käte puuduse tõttu manöövritel aeglased jne. Neid sekundeid oleks võtta olnud küll ja küll. Ausaltöeldes isegi minuteid. Aga tore sõit troopilises kliimas teeb tuju heaks. Eksi kui palju tahes. Ole poodiumil või mitte. Juhhei!

Kommentaarid