Võidab see, kes paremini halssida oskab

Täna läks natuke lappama see kolmapäevakuvärk. Sõna otses mõttes. Aga alustame algusest

Start oli enam-vähem. Rada siis Katariina, Kuuli Muna, Finiš jõel. Seekord oli rada teada ja minemine veidi kindlam, kuid veidral kombel (esimest korda sel hooajal) tundus, et vajume krüssus teistele krooniliselt selga. Natukese aja pärast läks aga veelgi huvitavamaks - selgus, et laht on totaalselt laiguline. St pagid liikusid kaootiliselt üle Tallinna lahe ning 50m kaugusel võis keegi sõita hoopis teist kurssi. Saime paari paudiga natuke peksa, kui seda kõike enda jaoks välja mõtlesime. Leila ja Blanca olid ees. Aga nagu ikka selle Katariina kai alla sõiduga - mindi natuke liiga ahneks selle Tallinna alla minemisega. Viru ei läinud. Aga Leila ja Juko hävisid korralikult. Blancast saime ka mööda.

Katariina kai märgis spinn üles ja... Tuult nagu pole. tiksus 5m/s ja nii... Ja tagant juba tuleb Blanca, lained ümberringi vahused. No mis siis ikka. Saime ka tuult ja tuule keeramist. 10m/s tuult. 11m/s. 12m/s. Selja taga toimuvad esimesed vägivaldsed broachid ja hiinakad. Spinn alla. Spinnifall sõlmes. Foka üles. tuul 13m/s. Selja taga on hunnik häda. Vaid Blanca lendab nagu looooooom. Tuul 15+m/s. Laine vastik. Blanca sõidab mööda. Meil foka ei püsi ja lotendab liialt. Foka ka alla. Ikkagi meie light ja võistluspuri... Järgmine nädal Eesti Meistrivõistlused... Blanga paneb ees täiusliku broachi. Vist hiinaka. Spinn lehvib. Lehvib veel veidi ja ribadeks. Selja taga mattusid kõik paksu paduvihma... Saime Blancast mööda.

No ja siis tuli tegelik püant. Oli aeg halssida. Aga me ei suutnud fokat vahetada. Kuidagi läbi surma ja seisma jäämise arvelt saime halsitud. Aga äikesepilvi oli kaks - üks tuli Katariina poolt, teine rappis Kuuli Muna juures. Eespool, nii 5 minuti sõidu kaugusel oli massiline katkestamine ja 22m/s tuult:

Foto: Külli Haav
Tuul kruttis ja oli vaja uuesti halssida, et märki minna. Meie aga ei suuda halssida. Lihtsalt ei saa grooti üle. Lõpuks seisad ja groot lappab. Vahepeal liikusime tagurpidi. Aga vähemalt õiges suunas, kuna ahter oli Kuuli Muna poole. Nii siksisime seal oma paar minutit. Jäime Evelyn III-le veel eriti inetult ette. Täiesti juhitamatud. Mingi imega saime lehmaka tehtud ning märgi võetud. Aga fokat ei tule ega tule üles. Tormifokat siis. Kui foka üles sai oli juba selge, et tegu oli selleks hetkeks juba vale fokaga. Tuul vaikis. Vahetasime purje aga mis kasu sellest enam - Blanca oli pikalt eest ära läinud ja Juko-Viru suurte genudega selga lennanud. Eks nad said kauem tugevas tuules sõita ka. Ja ilmselgelt oskasid nad kõik halssida. Vastupidiselt meile.

Lõppkokkuvõttes tore, et midagi katki ei läinud. Olime "natuke" konservatiivsed. Blancal spinn, Leilal probleemid rooliga, Üle kogu laevastiku kindlasti kõvasti igasugu purjesid. Meil aga vaid auguke vanas groodis. Sinna läheb teip peale ja sama tubli edasi. Järgmine nädal aga juba uued tuuled - Baltic Offshore Week ehk Eesti Meistrivõistlused Avamerepurjetamises. Ehk suudame end kokku võtta?

Kommentaarid

Teedeehitus ütles …
Väga lahe ettevõtmine ;)