Seekordsel kolmapäevakul oli meil eriti kirju seltskond koos. Põhimeeskonnast Andres, Marek Vaho, Taavi ja Egon. Kahurväeks Alar ja Pille Volmer ning Taavo Tenno Mak7 "Chili" pealt. Tuult oli natuke vähem kui lubatud ja see oli vesi meie veskile. 6-10 sõlme ehk 3-5 meetrit on täitsa X-35 ilm.
 |
| Foto: Piret Salmistu |
Mis sellest stardieelsest ikka kirjeldada, hakkame stardiga pihta. Nagu ikka, oli see meil kaunis niru. Aga vähemalt saime vabas tuules käigu üles ja pealetuulde seatud lisamärgi juurde minnes saime poolelt teel täpselt keskpaika fleeti vasakuga läbi sõita. Niiet eimidagi katastroofilist. Mõned konkurendid olid end stardisaginas kaunis kinni sõitnud ning Reval Café ja Katariina II olid selja taga. Premium tegi valestardi, kuid suutis end imekähku uuesti punti sisse sõita.
 |
| Foto: Piret Salmistu |
Kuna seltskond oli kirju, siis olid positsioonid kõik segamini. Grootsoot oli elus esimest korda sellel paadil vööris ja nii ununes natuke ära, et spinnifall tuleb enne spinni heiskamist vabastada. Sõlm tõmmati kinni ja see ei tahtnud kuidagi lahti tulla. Aga imekombel saime nii korraks suisa Pegasusest mööda. Neil läks oma 200 ruutmeetrise spinnakeri käima saamisega veelgi kauem.
Allatuul Tallinna liinide teljekani ehk nr 3 märgini oli kaunis sündmustevaene. Kõik nädalavahetusel Rootsis kogenud X-35 meeskonnalt õpitu sai kähku käiku rakendadud ning sõitsime pea otse allatuult sõites välja meie VMG targetid. Niiet kümme-viisteist kraadi võitu tänu svertpaatidel kasutatavatele tehnikatele. Täitsa müstika aga X-35 on ikka kuskil sügaval sisimas Finn või Laser... Aga selle alla sõitmise tulemusena oli meil jällegi pea ühe halsi sõit otse märki. Konkurendid küll siksisid edasi tagasi ja said ehk isegi teisest servast paar paremat pagi. Meie hoidsime aga julgelt positsiooni ning saime My Carist märgivõtuks mööda.
Krüssus suutsime esimesed pool teed vaatamata trennipurjedele ilusti Premiumi ja Pegasusega käiku hoida. Aga tekkis väike mure paremasse nurka läinud Katariina II ja Reval Café osas. Läksime hoopis neid katma. Tulemuseks oli aga see, et X-41-d läksid vasakust servast minema... Siis olime veel igati targad omast arust ja vahetult enne muule pautisime leeliinile ja otse Reval Caféle silma ning sundisime neid pautima. 10 sekundid hiljem keeras tuul meid alla ning Reval Café sai ülevalt täpselt õige nurga mille all sisse sõita. Aga ka meie suutsime kuidagi imekombel end muulide vahelt läbi pressida ja My Cari selja taga hoida.
Seespool Pirita muule oli aga täielik mäsu. "Natuke" arusaamatul põhjusel olid purjespordikooli kasvandikud pandud treeningrada sõitma otse jõe peale. Kus neid siis tervitasid kõigepealt X-41-d, siis 50-jalane Pegasus ning seejärel meie My Cariga kes me olime omavahel täiesti lukus. Lastel tundus lõbus suurte paatide vahel, kuid meil oli ikka päris hirm nahas. Kui kellelegi otsa sõidad, siis on ikka pilpad taga küll. Tõenäoliselt oli hirm suurem Pegasuse peal, mis kaalub 15 tonni ja on 50 jalga pikk elik mahub vaevu vaevu üldse jõele pautima oma suure genuga. Summa summarum meile kaks halba pauti ja nii My Car meist mööda läkski. Ja kuna jõel toimunud mäsule eelnes üks halb keeramine, saimegi veel poole krüssu peal täitsa lähedal olnud Premiumi käest ka 8 sekundiga tappa. Aga sellegipoolest seni parim kolmapäevaregatt. Ei saa kurta ka 5. koha pärast! Tulemused SIIN
Kommentaarid